Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses

Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses

Henri Maalmann
ÜLENURME GÜMNAASIUM

Klass: 9
Juhendajad: MSc Krista Takkis ja MSc Margarita Mürk asutusest Tartu Ülikooli Botaanika osakond

Uurimistöö on varem osalenud Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde 2012. aasta konkursil (III koht) ning Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2012 (II preemia).

Eestis kasvavatest looduskaitsealustest taimedest moodustavad märkimisväärse osa käpaliste sugukonna esindajad. Käpalised on erilised oma spetsiifiliste kasvukohaeelistuste poolest, mistõttu võib neid leida kasvamas eriskummalistes kohtades. Käpaliste sugukonda kuuluvad sõrmkäpad on lisaks veel huvitavad oma sagedase hübridiseerumise ning hübriidliikide tekke poolest. Hübriidse liigitekkega on seotud ka antud töös uuritud liigid. Kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp kuuluvad Eesti tavalisemate käpaliste hulka, mida kasvab üle Eesti. Sellegipoolest on nad looduskaitse all nagu kõik meie käpalised, paiknedes mõlemad III kaitsekategoorias.

Taimi kui liikumatuid organisme mõjutab eriti tugevalt neid ümbritsev keskkond ja selle erinevad mõjutegurid. Seepärast on ohustatud taimeliikide paremaks kaitseks eriti oluline teada, millistes keskkonnatingimustes need taimed kasvada eelistavad. Eriti huvipakkuv on keskkonnatingimuste eelistuste tundmaõppimine niivõrd lähedaste sugulasliikide puhul nagu seda on kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp.

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kahkjaspunase ja balti sõrmkäpa kasvukohti ning sealseid keskonnategureid Tartu ümbruses asuvates kasvukohtades. Pilootuuringute käigus on eesmärk teada saada, millised keskkonnatingimused mõjutavad neid kaht Eestis kaitsealust liiki ning millistes keskkonnatingimustes on nende populatsioonid elujõulisemad, võttes eelduseks, et populatsioonid on jätkusuutlikumad seal, kus taimed on arvukamad ning nende kasv ja õisiku pikkus on suuremad. Tundes täpsemalt kahe liigi kasvukohaeelistusi, on võimalik paremini hinnata nende olukorda ning korraldada nende kaitset. Samuti on eesmärgiks võrrelda, kas ja millised erinevused esinevad nende kahe lähisuguluses oleva liigi nõudlustes elupaiga keskkonnatingimuste suhtes.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.