Küsimusjärjendi pikkus MSN-i suhtluses

Tuuli Kams
KADRINA KESKKOOL

Klass: 11
Juhendaja: Anneli Särg

Uurimistöö saavutas 2012. aastal Lääne-Virumaa eesti keele olümpiaadil I koha.

Me esitame küsimusi iga päev ja ootame neile ka vastuseid. Mõne küsimuse puhul tuleb vastus kohe, mõnikord aga alles natukese aja pärast. Siiski on ka selliseid olukordi, kus küsimused ei saagi vastust. Igal küsimusel on oma eesmärk. Mõne küsimuse eesmärgiks on informatsiooni saamine, mõne küsimuse puhul on oluline hoopis teise inimese arvamus mingi asja kohta.

Uurimistöö autor valis küsimusjärjendite uurimise teema, kuna küsimuste esitamine kuulub meie igapäevaste tegevuste hulka. Sellest tuli soov küsimuste esitamise ja vastuste kohta pisut rohkem teada saada. Lisaks sellele oli oluline ka põhjus, et virtuaalmaailm, sealhulgas suhtlusprogramm MSN, kuulub tänapäeva noorte ellu. Tihti suheldakse MSN-is või mõnes teises suhtlusvõrgustikus isegi rohkem kui näost näkku.

Küsimusjärjendid võivad olla nii kahe- kui kolmeosalised, vahel ka enamaosalised. Küsimuse esitamisel võib olla erinevaid eesmärke. Uurimistöö autor tahab teada saada, mitmeosalisi küsimusjärjendeid esineb enim ja mis on tavaliselt küsimuse esitamise eesmärgiks: kas info saamine või midagi muud. Autori hüpoteesideks on, et enamasti on küsimusjärjendid kaheosalised, vastus tuleb kohe pärast küsimuse esitamist ja küsimused esitatakse tavaliselt info saamise eesmärgil.

Materjali kogus autor ajavahemikul 5.10.2011–6.11.2011. Oma suhtlusringkonna inimestega MSN-is vesteldes salvestas ta 100 küsimusjärjendit. Kokku oli materjali 21 inimese vestlustest: neist 7 olid mees- ja 14 naissoost, protsentuaalselt vastavalt 33,3% ja 66,7%. Inimesed olid vanusevahemikus 9–23 eluaastat ja suhtluskeeleks oli kõigil eesti keel. Inimestest, kelle vestlustest autor näiteid võttis, elas 20 Lääne-Virumaal ja 1 Pärnumaal. Kõik, kelle vestlustest autor näited võttis, on sellest teadlikud ja neilt on näidete kasutamiseks uurimistöös ka luba saadud. Nimesid selles töös ei esine, antud on vaid eesnime esitäht, sugu ja vanus. Täisnimed on autorile teada.

Eesti keeleteadlased on uurinud küsimusi ja küsimusjärjendeid. Kõige enam on seda teinud Leelo Keevallik, kes on välja toonud, millised on tavaliselt küsimuste positiivsed ja negatiivsed vastused (Keevallik 2009: 33). Veel on ta uurinud veebivormide näitel suhtluskeelt, milles ta käsitleb partikleid onju, ota, tead jne (Keevallik 2005: 630, 631, 634).

Antud uurimistöö koosneb kolmest suuremast peatükist, alapeatükkidest ja lisadest. Esimeses peatükis uuritakse küsimusjärjendi pikkust, teises küsimusjärjendi naabruspaari ja järelliikme ilmumist ning kolmandas peatükis on teemaks küsimuste esitamise eesmärgid. Lisaks sellele kuuluvad töösse veel lisad diagrammide ja uurimistöö jaoks salvestatud küsimusjärjenditega.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.