Murdesõnade tundmine tänapäeva kooliõpilaste hulgas

Kerttu-Liisa Kopliste
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM

Klass: 11
Juhendaja: Rita Ilves

Emakeeleolümpiaadi I vooru töö

Murre on kindla piirkonna eripärane keelekuju. Erinevalt kõne-, kirja- ja arvutikeelest, mis on justkui orgaanilised olendid, on murdekeel juba kaua aega n-ö puutumatuna püsinud.

Siinse töö põhieesmärk on uurida Muhu murdesõnu – kas ja kui palju õpilased neid tunnevad, kas sõnade äratundmisel mängib rolli vanus ning kas õpilased, kel juured Muhus, tunnevad etteantud sõnu paremini. Uurimiseks on töö autor „Väikesest murdesõnastikust“ ning ajalehe Saarte Hääl „Muhu uudiste“ rubriigist välja valinud 60 sõna ning neid siis 10., 11. ja 12. klassidel seletada lasknud.

Ülesehituselt on töö jaotatud kolme ossa. Esimeses peatükis antakse lühike ülevaade murretest: lähemalt on peatutud saarte murdel, samuti on välja toodud Muhu murrakule iseloomulikud jooned. Teises peatükis on esitatud etteantud sõnadele pakutud vastused kolme gümnaasiumiklassi peale kokku. Kolmandas peatükis on analüüsitud küsimustike vastuseid. Analüüs on jaotatud kolmeks: õiged, ligilähedaselt õiged ning üllatuslikud vastused. Veel on kolmandas peatükis välja toodud sõnad, mida enne kuuldud oldi, kuid mille tähendust ei teatud ning sõnad, mille tähendus oli tuletatud häälikkoostisest lähtudes.

Töö esimeses lisas on esitatud Saarte Häälest pärinev Irena Tarvise artikkel „Pissitassa kisub sõnna jõulute poole“. Töö teises lisas on ankeet, mida uurimistöös osalevad õpilased täitsid.

Peamiste allikatena on töös kasutatud raamatut „Eesti murded ja kohanimed“, „Väikest murdesõnastikku“ ning „Eesti keele käsiraamatut“.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.