Jõhvi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus e-ainetest

Janely Sojone
JÕHVI GÜMNAASIUM

Klass: 11
Juhendaja: Kristelle Kaarmaa

Käesolevas uurimistöös uuritakse Jõhvi gümnaasiumi õpilaste teadlikkust E-ainetest. E-ained on tänapäeval aktuaalne teema ning endal tekkis huvi toidus sisalduvate lisaainete vastu: miks neid kasutatakse ning kui ohtlikud on need meie organismile. Samuti on üha rohkem eestlasi hädas erinevate terviseprobleemidega ning selle üks peamine põhjus on ebatervislik toitumine.

Tänapäeval on poeriiulitel toiduvalik väga lai ja mitmekesine. Kiire elutempo tõttu on järjest rohkem inimesi hakanud ostma valmistooteid. Et pikendada toidu säilivusaega, muuta selle välimust või saavutada vajalikku konsistentsi, lisatakse aga paljudesse toodetesse lisaaineid. Need võivad ohustada inimeste tervist ning põhjustada erinevaid tüsistusi. Osadel lisaainetel pole aga soovitatud koguses tarbimisel leitud negatiivset efekti. Antud uurimistöö eesmärk on teada saada, kui paljud Jõhvi gümnaasiumi õpilased on teadlikud E-ainetest ja nende mõjust organismile, ning võrrelda, kas ja milliseid erinevusi leidub põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside vastustes.

Uurimistöö meetod on kvantitatiivne uurimus. Uurimiseks vajalikud andmed kogusin 9. ja 12. klassis läbi viidud küsitlusega. Küsitluse koostamisel seadsin eesmärgiks saada võimalikult täpne, kuid mitmekülgne ülevaade õpilaste kohta. Andmete analüüsimisel eristasin poiste ja tüdrukute vastuseid. Küsitlus toimus paberankeedil ning küsimustikud jagasin laiali 2012. aasta novembris. Uurimistööle on lisatud õpilaste hulgas läbi viidud ankeetküsitlus (lisa 1) ning lisaainete numbriline tähistus (lisa 2).

Uurimistöö koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimeses ja teises peatükis on ülevaade kirjandusest. Kirjandus on jaotatud ka alateemadeks.

Esimeses peatükis on kirjeldatud E-aineid üldiselt – miks ja kus neid kasutatakse ning milliseid terviseprobleeme nad inimestele põhjustada võivad. Teises peatükis on iseloomustatud E-ainete suuremaid rühmi eraldi, igast rühmast on välja toodud kas kasutatavaim või kõige kahjulikum lisaaine. Kolmandas peatükis iseloomustatakse uurimistöö metoodikat. Metoodikas kirjeldatakse töö eesmärke, küsitluse koostamist, läbiviimist ja uurimistöö tulemusi.

Käesoleva töö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat Kristelle Kaarmaad. Tänan ka õpetajaid Tiina Gaškovi ja Jaanus Iva, kes olid lahkesti nõus oma tundides küsitlust läbi viima. Suur tänu ka 9. ja 12. klassi õpilastele, kes küsitluse täitmisega selle uurimistöö koostamise võimalikuks tegid.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.