MSN-suhtluse keelelised eripärad

Kristiine Särg
KADRINA KESKKOOL

Klass: 11
Juhendaja: Liivi Heinla

Uurimistöö saavutas 2012. aastal Lääne-Virumaa eesti keele olümpiaadil uurimistööde valdkonna I koha

Internet loodi USAs 1960. aastatel. Kogu maailma inimesed kasutavad aina rohkem arvuteid ning internetti ning võib öelda, et suhtlemine internetis on meie elu lahutamatu osa. Anni Oja jagab internetisuhtluse viieks tüübiks: üldmeedia, personaalmeedia, otsesuhtlus, grupimeedia, veebipõhised suhtlusvõrgustikud. MSN kuulub otsesuhtlusprogrammide hulka. (Oja 2010, lk 12) See erineb teistest internetisuhtluse viisidest selle poolest, et sõnum saadetakse kiiresti ning selle korduvaks ülelugemiseks ei jää palju aega. MSN-is on oluline pigem mõte kui õigekiri ning kasutatav keel on teistsugune kui see, mida räägitakse iga päev.

Autor valis teemaks MSN-suhtluse keelelised eripärad, et uurida, milline on MSN-i keel ning kas see on tõesti erinev sellest keelest, mida räägime igapäevaelus.

Antud töö eesmärk on uurida, kui korrektselt tänapäeval internetis suheldakse ning milliseid vigu tehakse kõige enam. Samuti huvitab autorit, kas vanus ning sugu mängivad rolli selles, kuidas inimene MSN-is kirjutab.

Enne materjali kogumist püstitas töö autor hüpoteesid. Ta arvas, et MSN-is kasutatakse rohkem slängi kui võõrkeelseid väljendeid. Kõige rohkem eksitakse suure ja väikese algustähe ning kirjavahemärkide kasutamise korrektsuses ning kõige vähem kokku- ja lahkukirjutamises. Naised teevad vähem vigu kui mehed. Mida kõrgema haridusega inimene, seda korrektsemat MSN-i keelt ta kasutab.

Uurimistöö koostamiseks salvestas autor neli MSN-i vestlust. Erinevates vestlustes osalesid 15-aastane 9. klassi noormees Lääne-Virumaalt (Donx), 16-aastane 10. klassi neiu Lääne-Virumaalt (Lisete), 18-aastane 12. klassi Tallinna noormees (Martin), 41-aastane kõrgharidusega naine Tartust (Katrin) ning 17-aastane 10. klassi neiu (Kristiine), kes on ka käesoleva töö autor. Vestlused salvestati ajavahemikul 28.09–30.10.2011 ning luba nende kasutamiseks uurimistöös on kõikidelt vestlustes osalenutelt saadud. Salvestatud materjalis oli 3161 sõna: Katrin (180), Martin (710), Kristiine (1715), Lisete (426) ja Donx (130). Saadud tulemused autor sedeldas, süstematiseeris ning analüüsis.

Internetikeelt on Eestis varem põhjalikult uurinud Anni Oja, Sigrid Salla ning Karin Soodla. Anni Oja on jõudnud järeldusele, et ühtset äratuntavat netikeelt ei ole olemas, küll on aga lugematul hulgal keelevariante, mis sõltuvad žanrist, olukorrast, tehnilistest kitsendustest, eesmärgist ja veel hulgast teguritest (Oja 2010, lk 18). Samuti on internetis lisaks tavaelust üle kolinud keele- ja suhtlusvormidele tekkinud uued, ainult internetis esinevad variandid (Oja 2010, lk 18). Sigrid Salla arvates sarnaneb internetis kasutatav keel suulise keelega: „Tegemist pole pelgalt uue kirjaliku keelevormiga, vaid pigem uue interaktsioonitüübiga, mis sarnaneb interaktiivsete omaduste poolest pigem suulisele kui kirjalikule keelele.“ (Salla 2002, lk 152)

Karin Soodla arvab, et nii internetikeele morfoloogias kui ka morfosüntaksis tulevad esile kirjakeeleski täheldatud muutuslikud tendentsid (Soodla 2010, lk 131) ja muutuslikud vormid peegeldavad keelekasutaja püüet keelt loomulikumaks ja süsteemipärasemaks muuta (Soodla 2010, lk 134).

Antud uurimistöö koosneb neljast suuremast peatükist, alapeatükkidest ja lisadest. Esimeses peatükis uuritakse kasutatud sõnavara, emotikone ja lühendeid, teises lausestust, kolmandas õigekirja ning neljandas tehtud parandusi. Tabelites on vestlustes osalejad vanuselises järjekorras, alates vanimast. Lisa 1 ja 2 näitavad diagrammi kujul kõrvalekaldeid normeeritud kirjakeelest ning vestluses osalenute tehtud vigade protsenti kogu kasutatud sõnade arvust. Lisades 3–6 on salvestatud sõna-sõnalt uuritavad MSN-i vestlused. Sisus eraldi viimastele lisadele viidatud ei ole.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.