Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013

Viktoria Kirpu
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM
Klass: 11
Juhendajad: Aleksandr Kirpu ja Kaja Linde

Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele.

Uurimistöö eesmärk oli uurida Põltsamaa jõevee koostise muutusi kevadel. Autor soovis teada saada, kuidas Põltsamaa linn mõjutab jõevee koostist. Sõltuvalt eesmärkidest koostati uurimisküsimused.

* Kuidas muutub jõevee koostis kevadel 2013. aastal?
* Kas ja millisel määral mõjutab Põltsamaa linn Põltsamaa jõevee koostist?

Antud uurimistöö materjal põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel uurimismeetodil. Uuriti Põltsamaa jõe üld- ja geograafilisi andmeid ning Põltsamaa linna läbiva jõeosa ajalugu. Mõõdeti alates 1. aprillist kuni 21. juunini veetemperatuuri ja -karedust ning nitraatide, fosfaatide ja vesinikioonide sisaldust (pH). Lisaks sellele märgiti üles ka õhutemperatuuri- ja suhtelise õhuniiskuse näitajad. Veeproove võeti linna Kirikumäe ehk Parvei silla juurest ja Väike-Kamari küla äärselt jõealalt.

Autor eeldas, et Põltsamaa linna veepuhastussüsteem on piisavalt efektiivne ja Põltsamaa jõevee koostises muutusi ei esine. Oletatavalt nitraatide ja fosfaatide kogus vees oluliselt ei muutu, sõltuvalt õhutemperatuurist ja veehulgast muutuvad veetemperatuur, pH- ja vee kareduse näitajad.

Eelnevast lähtuvalt püstitati uurimistöö hüpoteesid.

* Põltsamaa linna veepuhastussüsteem on piisavalt efektiivne ja jõevee koostises muutusi ei esine.
* Nitraatide ja fosfaatide kogus vees oluliselt ei muutu, kuid sõltuvalt õhutemperatuurist ja veehulgast muutuvad veetemperatuuri, pH- ja veekareduse näitajad.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.