Valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel

Valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel

Helen Maria Raadik
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM
Klass: 12
Juhendaja: Epp Pavelts

Siinse uurimistöö teema on: valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel. Teema hakkas autorit huvitama, kuna see on juba mõnda aega Eesti meedias aktuaalne. Sellest on palju räägitud ka erinevates noorteorganisatsioonides, kus autor on tegutsenud. Seega otsustati valimisea langetamist lähemalt uurida. Teema vajab tähelepanu, kuna hetkel on Riigikogus lugemisel eelnõu, mis käsitleb valimisea langetamist kohalikel valimistel. Töö lähenemisviis on uudne, sest kajastab eelnimetatud eelnõu ja uurib ka välisriike, kus lähiajal on valimisiga langetatud.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas on valimisiga Eesti Vabariigis pea 100 aasta jooksul välja kujunenud, kas ja kuidas on välismaal valimisiga langetatud, ning milline on noorte suhtumine valimisea langetamisse ja teadlikkus ühiskonnas toimuvast. Uuritav probleem on see, kas 16-aastased ise soovivad, et valimisiga langetataks. Esitati kolm hüpoteesi: noored ise ei poolda valimisea langetamist, noorte teadlikkus ühiskonnas ja Eesti poliitikas toimuvast pole heal tasemel, ja noorte teadlikkus kohalikus omavalitsuses toimuvast pole heal tasemel. Hea tasemena eeldatakse, et vähemalt 75% küsitletuist teab küsimuse vastust.

Teemaga seonduvaid usaldusväärseid materjale leidus rohkelt. Uurimistöö valmimiseks kasutati erinevate aastate põhiseaduseid paberväljaannetena või elektroonilisest Riigi Teatajast. Lisaks on kasutatud erinevaid veebilehti: Riigikogu, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Vabariigi põhiseaduse 2012. aasta kommenteeritud väljaande veebilehte, veebipõhist entsüklopeediat Estonica. Kasutatud on erinevaid teoseid, eriti ajalooraamatuid, näiteks „Eesti ajalugu VI“, „Eesti Kongress. Siin ja praegu“, kõrgkooliõpikut „Poliitika ja valitsemise alused“. Allikatena kasutati ka artikleid kodu- ja välismaistest uudiseportaalidest ning ajakirjadest Tuna ja Riigikogu Toimetised. Toetuti erinevate noorteorganisatsioonide kodulehtedele ja materjalidele.

Pärnu kolmes gümnaasiumis korraldati 10. klassi õpilaste seas küsitlus. Küsitlusega selgitati välja õpilaste suhtumine valimisea langetamisesse ja nende teadlikkus ühiskonnas toimuvast.

Töö esimene osa sisaldab teooriat: antakse ülevaade valimisea kujunemisest Eestis ajaloos alates Asutava Kogu valimistest Riigikogu valimisea langetamise eelnõuni. Töö teises osas on lühiülevaade erinevatest maailma riikidest, kus valimisiga on langetatud. Töö kolmas osa on küsitluse tulemuste analüüs.

Töö tulemus tutvustab välisriike, kus valimisiga on langetatud ja näitlikustab valimisea langetamise kasvavat trendi. Samuti tutvustab töö Eesti valimisea kujunemist aastate lõikes. Töö tulemus võiks aidata poliitikuid noorte arvamusega arvestamisel ja anda informatsiooni haridustöötajatele ja otsustajatele, et noored pigem ei ole valimisea langetamise poolt ja pole piisavalt teadlikud. Töö võiks otsustajatele edasi anda noorte arvamust, et kui nad oleksid rohkem teadlikud, tuleksid nad meelsamini valima.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.