Akadeemiake erinumber/2016 (28)

Kui ma oleksin kooliteed alustav laps ja saaksin valida, millises Eesti koolis õppima asuda, tõmbaksin ma oma vanemaid hõlmast ja ütleksin, et tahan minna Konguta kooli. Miks?

Akadeemiakese toimetusse on saabunud paari viimase aasta jooksul järjekordselt mõnus ports algklasside õpilaste koostatud uurimistöid, millest panime kokku juba teise nooremate õpilaste tööde erinumbri. Kaheksast tööst seitse pärinevad Konguta koolist, üks Elvast.

Akadeemiake loodab kogu südamest, et Eestisse tekib aina rohkem ja rohkem juurde selliseid koole, kus õpetajad haaravad kinni õpilase uitavast mõttest, kas võileib ikka kukub põrandale nii, et võiga pool jääb allapoole, või juhtub hoopis vastupidi (Anete Aasmäe). Et oleks õpetajaid, kes viie esimese klassi õpilasega (Sten-Martin Aart, Lisette Holter, Karolin Ilp, Kerli Kalpus, Mariliis Paal) ostavad poest kimbu roose ja panevad neist igaühe erinevasse vedelikku, et näha, milline neist siis ikkagi lille ilul kõige kauem säilida aitab. Selliseid õpetajaid, kes kehutavad teise klassi õpilasi (Simoona Jesin ja Janette-Liis Pikas) terve talve ilmavaatlusi tegema, nii et nood seda teevadki. Ja selliseid, kes vormivad igavesti huvitavaks jutuks ühe õpilase vanaema elu tööd ja tegemised (Kristo-Marten Unne).

Ja see pole kõik. Mikk Jaasi-Tamme on huvitanud oma kooli õpilaste hirmud. Mis te arvate, kas tegemata kodutööd hirmutavad poisse ja tüdrukuid samavõrra? Sten Kall on valanud kolme klaasi erinevad rõõsad piimad ning vaadanud, kui kiirelt need toatemperatuuril riknevad. Erik Mältonit huvitas, millised on tema kooli õpilaste telefonihelinad. Muuhulgas saab teada, kui paljudel kooli õpilastel üldse mobiiltelefonid on. Ja Mairo-Johannes Toomi töö erinevate happeliste lahuste mõjust munakoorele on täitsa vinge poistekas! Seda eeskätt söövitavate lahustega töötamise meetodi riskirohkuse poolest – isiklikult võtaksin küll paksemad kummikindad, aga no kes ei riski, see valgustatuks ei saa!

Lugupeetud õpetajad, suur-suur tänu teile Akadeemiakese poolt! Seda nii muhedate ja avastusõpet juurutavate meetodite eest kui ka vaeva eest tööde vormistamisel, sest uurimistööde tegemisega kokku puutununa teame teie panust vormistamise juures ning sellest lähtuvalt peaks tegelikult teie nimi ka autorite real seisma. Palju jõudu teile edasiseks!

Käesoleva Akadeemiakese numbri tööd on suurepärane näide sellest, et oluline pole tegelikult teadus eluvaldkonnana, vaid teaduslik mõtteviis. Oskus küsida ja järele katsuda, kas ikka tõesti on nii, nagu räägitakse, teeb inimesest olendi, kes lihtsaid lahendusi pakkuva ja manipuleerima kippuva maailma jaoks on raske saak.

Jätkugu teil terast küsimis- ja avastamisrõõmu kauaks ning hoiame pöialt ja suurt varvast, et teie eeskuju nakataks kõiki Eesti koole!
Pille Säälik