Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel

Maria-Helena Rahumets
TALLINNA 32. KESKKOOL
Klass: 11
Juhendajad: Triin Viiron ja Kristjan Okas

Elame ajajärgul, mil võib igapäevaselt meediast kuulda-lugeda arvukatest korrarikkumistest ja toimepandud süütegudest. Ühtlasi võib märgata, kuidas uudisnuppudes on tihtipeale üheks märksõnaks just alkohol. Viimane on saanud meie regiooni ja kultuuriruumi pea lahutamatuks osaks tähtpäevade tähistamise juures ning paraku võib juhtuda, et vahel ei piirdu alkoholi tarbimine üksnes tarbija enese tervise kahjustumisega, vaid kahjud võivad edasi kanduda ka ümbritsevasse keskkonda.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on läbi statistilise analüüsi välja selgitada, kuidas ning kui suurel määral soodustab alkoholi tarbimine õigusvastast käitumist tähtpäevadel. Uurimistöö käigus analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti kuritegevuse statistikat aastate 2010–2014 kohta. Võrdlemismaterjali saamiseks valis autor viie aasta peale välja nii kolm tähtpäevi sisaldavat kui ka kolm tähtpäevi mitte sisaldavat ajaperioodi.

Uurimistöö on jaotatud neljaks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis on ülevaade teemakohasest kirjandusest, kus käsitletakse alkoholi mõju inimese käitumisele ning keskendutakse alkoholi toimemehhanismidele ja antakse ülevaade alkoholi toimimisest ajus ja närvisüsteemis. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ja esitatakse statistilise analüüsi tulemused. Kolmandas peatükis võrreldakse politsei statistikast välja tulnud andmeid välisriikide (Soome, Austraalia, Ameerika, Lõuna-Aafrika Vabariik) samateemaliste ametlike statistikatega. Neljandas peatükis pakutakse välja võimalikke lahendusi vähendamaks alkoholiga seotud kuritegevust.

Antud uurimistöö koostamisel kasutatakse põhiliselt Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud statistilisi andmeid, kuid ka teemakohast teaduskirjandust ning Internetis saadaolevat välisriikide kuritegevuse raporteid. PPA-lt andmeid taotledes probleeme ei esinenud.