Akadeemiake II/2017 (31)

On kevad, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis.

Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii mõnegi jaoks sellised pealkirjad nagu „Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st“ või „? kasutuselevõtt ning selle eelised ? suhtes“ nagu hiina keel, millest pealkirja järgi mitte midagi aru ei saa. Seda põnevam on selliseid töid lugeda, et saada kirjapandu kaudu targemaks.

Lisaks on käesolevas numbris töid sellistel teemadel nagu loomade läbipääsuteed, avatud materjalidega koolitööd, LED-pirnide eelised ja naise kujutamisest meedias. Kõik need on väga aktuaalsed. Küsimused sellest, kui avatud on tänapäeva õpetajad uutele õppemetoodikatele, kas LED-pirnid on ikka nii head, kui räägitakse, või kui kinnistunud on soorollid (nt naine kui vaid ema ja koduhoidja) ja kas meedia kinnistab neid, on kahtlemata olulised ja põhjalikku käsitlust väärivad. Rääkimata sellest, kas kavandatava Rail Balticu ökoduktid hakkavad „töötama“ või on nende rajamine vaid raha tuulde loopimine.

Pärast Akadeemiakese kevadnumbri tõsiste ja asjalike tööde läbi lugemist tuleks siiski kasutada võimalust, et minna õue ja nautida kevade pakutavat rõõmu – lillede ilu, õite aroome ja lindude muusikat. Kõigile eksaminandidele aga pliiats pooleks!

Nele Parrest