Avatud materjalidega kontrolltööd ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajate kogemused ja hoiakud nendega seoses

Avatud materjalidega kontrolltööd ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajate kogemused ja hoiakud nendega seoses

ROOSI LILLES
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM
Klass: 11
Juhendaja: Anu Tuulmets

Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata.

Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini. Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? Päheõppimine ei eelda materjalist arusaamist ning pealegi ununeb nii õpitu väga kiiresti.

Avatud materjalidega kontrolltöö ei tähenda, et õpilased ei peagi õppima või end tööks ette valmistama. Vastupidi, selle puhul on vägagi oluline õppimise organiseerimine, hoolikas läbimõtlemine ning materjalist arusaamine. Seetõttu pakubki selline töö õpilase mõtlemis­võimele uut sorti väljakutset. Loomulikult peavad ka küsimused töös tavapärastest erinema ning faktide ülesütlemise asemel on vaja osata õpitut seostada, põhjendada ning rakendada.

Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, millised on Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajate kogemused ja hoiakud seoses avatud materjalidega töödega. Uurin, kui paljud õpetajad on valmis õpilaste teadmisi sel viisil kontrollima, kes neist juba kasutabki selliseid töid ning kas mõned õpetajad on ka nende vastu ning mis põhjusel. Lisaks uurin, millised on õpetajate varasemad kogemused ja kokkupuuted nendega, ka nende endi õpingute ajast, ning vaatlen, kas varasemate kogemuste ning praeguse hoiaku vahel ilmneb ka mingeid seoseid.

Töös esitatud teooriaosa on taustaks mu uuringule, kuid ühtlasi pakub avatud materjalidega tööde kohta teavet, mida eesti keeles napib. Lisaks selgitan, kuidas avatud materjalidega töödeks küsimusi koostada ning nendeks õppida.

Uurimismeetodiks on küsitlus, millest selguvad õpetajate arusaamad avatud materjalidega kontrolltööst koos selle eeliste ja puudustega. Küsitlusest tuleb muuhulgas välja, et avatud materjalidega kontrolltöödesse suhtumine varieerub õpetajate seas suuresti ning kohati ei olda teadlikki, mida selline teadmiste kontroll täpsemalt endast kujutab.