Bakterite arvukuse määramine Tartu Annelinna Gümnaasiumi kontaktpindadel

Bakterite arvukuse määramine Tartu Annelinna Gümnaasiumi kontaktpindadel

ALEKSANDRA UNUKOVSKAJA, ELIZABETH KORSUNOVA
TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM
Klass: 8
Juhendaja: Aveliis Post

Üherakulised organismid on kõige vanemad eluvormid planeedil Maa. Mikroobe leidub looduses kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui ka külmaveeallikates, ekvaatoril ja isegi Arktikas. Kõikide bakterite üldmass meie planeedil on suurem kõikide loomade ja taimede üldmassist. Seega on planeedil Maa peamised asukad bakterid, mitte inimesed, loomad või taimed.

Juba iidsetest aegadest on huvitanud inimesi elusorganismid, mida palja silmaga ei näe, aga mis avaldavad suurt mõju inimese elule. Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale ja ka vastupidi palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärke oli kaks:

  1. proovide võtmise ja katsete käigus kindlaks teha, millised Tartu Annelinna Gümnaasiumi kontaktpinnad on kõige suurema bakterite arvukusega;
  2. välja selgitada, kui suure osa bakteritest hävitab pindade puhastamine erinevate desinfitseerivate lahustega.

Uurimise teostamiseks valisid autorid nende arvates kõige suurema kasutusega kontaktpinnad. Pindadeks valiti: õppelauad (klass number 301), ruumide ukselingid (klassid numbriga 301, 210 ja aula), treppide käsipuud ja WC kraanid (hoone A korpuse teise korruse tüdrukute WC).

Püstitati kaks hüpoteesi, mille tõesust kontrolliti katsetega. Hüpoteesid olid järgmised:

  1. kontaktpindadest on kõige suurema bakterite arvukusega klasside ukselingid;
  2. desinfitseerimise järgselt väheneb bakterite arvukus kontaktpindadel oluliselt.

Antud töös kasutatud metoodikaga sai isoleerida valdavalt kiirekasvulisi aeroobseid (õhuhapniku juuresolekul kasvavaid) heterotroofseid baktereid. Uurimistöö praktiline osa on jaotatud etappideks:

  1. Kõigepealt antakse ülevaade kasutatud söötmest ja LB-agar söötmetasside valmistamisest;
  2. Järgmisena kirjeldatakse proovide võtmist, bakterite külvamist, kasvatamist ja arvukuse hindamist;
  3. Uurimistöö kolmas osa sisaldab katsete tulemusi ja analüüsi.

Uurimistöö praktiline osa, mis nõudis spetsiaalset varustust (bakterite proovide ja külvide jaoks vajalike vahendite hankimine, proovide kasvatamiseks vajaliku tehnika kasutamine ning arvukuse hindamine), teostati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis.