Kaartidel esitatud muutused Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduses aastail 2001–2016

Kaartidel esitatud muutused Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduses aastail 2001–2016

ILMAR LEMBIT BERESTOVSKI
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM
Klass: 11
Juhendaja: Heli Stroom

Käesolevas uurimistöös käsitletakse Tallinna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001–2016. Uurimistöö praktilise osa raames on arvutitarkvara abil koostatud viis kaarti, millel on värvitoonide ja arvudega esile toodud Tallinna ümbruses asuvate valdade asustustiheduse näitaja muutused kindlate ajaperioodide vältel.

Asustustihedus ehk rahvastikutihedus on näitaja, mis võtab lisaks elanike arvule arvesse ka maa-ala suurust. Seetõttu on tegu väga tähtsa näitajaga, millest võib teha palju järeldusi. Kindla asustusüksuse asustustiheduse arvutamiseks peab maa-ala elanike arvu jagama maa-ala pindalaga. Linnades on rahvastikutihedus reeglina kõrgem kui maakohtades.

Tegu on aktuaalse teemaga, sest asustustihedus on näitaja, millest sõltub suuresti asustusüksuse juhitavus. Asustustihedus on muu hulgas seotud asustusüksuse majandusliku toimetulekuga. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem panustatakse antud piirkonnas teenustele ja infrastruktuurile. Inimeste rohkus mõjutab ka üldist elukvaliteeti. Suurem inimeste kogukond tähendab kultuuriliste ja sotsiaalsete ettevõtmiste sagedasemat toimumist. Maailmas on riike ja alasid, kus on ülerahvastumine suureks probleemiks. Eestis peetakse ohuks aga hoopis maakohtade „väljasuremist“ ning elanike arvu üldist vähenemist.

Käesolev uurimistöö võtab uurimise alla just Tallinna ümbruses asuvate omavalitsusüksuste asustustiheduse muutused möödunud 15 aasta jooksul. Autor valis uurimiseks selle piirkonna, sest valglinnastumisest räägitakse meedias sageli. Lisaks sellele on muutused sellel territooriumil rahvastikunäitajates märgatavamad kui mujal Eesti Vabariigis, sest Tallinna linn on Eesti Vabariigis suurima asustustihedusega omavalitsusüksus.

Uurimistöö esimene eesmärk oli loetleda ning analüüsida rahvastikutiheduse muutusi, mis on aset leidnud Tallinna ümbritsevates valdades aastail 2001–2016.

Uurimistöö teine eesmärk oli luua viis pildiformaadis kaarti, mis edastavad uuritud muutusi valdade asustustiheduses. Aastad 2001–2016 on töö eesmärgil jagatud viieks perioodiks: 2001–2004, 2004–2007, 2007–2010, 2010–2013, 2013–2016. Kõik töö käigus valminud kaardid on koostatud digitaalselt, kuid prinditud paberile.

Uurimistöös on püstitatud järgmised uurimisküsimused ja neile vastavad hüpoteesid:

  1. Millisel määral on asustustihedus 15 aasta jooksul muutunud Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ning Viimsi vallas?

Oletatakse, et asustustihedus on 15 aasta jooksul kõigis Tallinna ümbritsevates valdades vähemalt kahekordistunud.

  1. Millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem?

Oletatakse, et kõige rohkem on asustustihedus tõusnud Viimsi vallas.

  1. Millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige vähem?

Oletatakse, et kõige vähem on asustustihedus tõusnud Saue vallas.

Uurimistöö koostamiseks kogutakse ja loetletakse internetist leitavaid asustustiheduse andmeid. Seejärel töödeldakse arvutitarkvara abil Geoportaalist leitavat haldusjaotust kujutavat ülevaatekaarti, et luua väikestes mõõtmetes kaarte, mis kujutavad asustustiheduse muutusi.

Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk on uurimistöö teoreetiline osa ja põhineb peamiselt teiste autorite teaduslikel töödel ja Eesti Statistikaameti poolt väljastatud andmetel ning väljaannetel. Teoreetiline osa koosneb neljast alapeatükist. Alapeatükk 1.4. tutvustab töös käsitletavaid valdasid ja on seetõttu jaotatud seitsmeks alapunktiks. Uurimistöö teine peatükk on uurimuslik osa, milles koostatakse Eesti Statistikaameti poolt väljastatud andmetel põhinevaid asustustiheduse muutumise kaarte. Alapeatükid 2.2.–2.6. uurivad asustustiheduse muutusi. Uurimuslik osa koosneb seitsmest alapeatükist.