ÄREVUSHÄIRETELE OMASTE TUNNUSTE ESINEMINE TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI JA SAKU GÜMNAASIUMI KESKKOOLIASTME ÕPILASTE SEAS KOLME KLASSI LÕIKES NING VÕRDLUSES TEINETEISEGA

ÄREVUSHÄIRETELE OMASTE TUNNUSTE ESINEMINE TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI JA SAKU GÜMNAASIUMI KESKKOOLIASTME ÕPILASTE SEAS KOLME KLASSI LÕIKES NING VÕRDLUSES TEINETEISEGA

SUSANNE ROSENBERG
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM
Klass: 12
Juhendajad: Rahel Kard

Käesoleva uurimistöö teema on ärevushäiretele omaste tunnuste esinemine Tallinna Prantsuse Lütseumi (TPL) ja Saku Gümnaasiumi (SG) keskkooliastme õpilaste seas kolme klassi lõikes ning võrdluses teineteisega.

Kooliõpilaste ülepinge ja liigne koormatus on aktuaalne teema, mis seostub koolipsühholoogia valdkonnaga. Teema on päevakajaline, sest riigis, kus kooli paremust mõõdetakse igal sügisel edetabelikohtade alusel, on stress koolides paratamatus. Enim kannatavad selle all tõenäoliselt õpilased, kelle jaoks on kool esmane prioriteet ning kelle jaoks juba harjumuseks saanud mured ja stressiolukorrad võivad ühel hetkel tervisele mõjuma hakata. Üheks pideva pinge ja mure väljenduseks ongi ärevushäired.

Autori uurimistöö teemavalik tulenes isiklikust koolivahetuse kogemusest. Nimelt torkas kooli vahetades autorile silma märgatav erinevus kahe kooli, Saku Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste ärevuse ning muretsemise tasemes ning kujunes soov teemasse süüvida ning võimalikke seletavaid põhjuseid leida.

Uurimistöö uudsus peitub asjaolus, et uuritakse teemat, mis on autori arvates oluline nii koolile, õpetajatele kui ka õpilastele: TPL-i õpilaste ärevustase võrreldes teise kooliga ning oma kooli siseselt erinevates gümnaasiumiklassides.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas TPL-i gümnaasiumiõpilastel esineb ärevushäire tunnuseid, ning kui esineb, siis mil määral need erinevad Saku Gümnaasiumi õpilastel esineda võivatest tunnustest. Uurimuse eesmärgiks on veel välja selgitada, millises gümnaasiumiklassis esineb ärevushäiretele viitavaid tunnuseid kõige rohkem ning millises kõige vähem.

Lähtudes eelnevalt toodud selgitustest, püstitatakse järgnev hüpotees: Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastel esineb keskmiselt Saku Gümnaasiumi õpilastest enam ärevushäiretele viitavaid tunnuseid.

Hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks ja eesmärgi saavutamiseks kasutab autor modifitseeritud Emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2. Küsimustiku annab autor valimisse kuuluvatele õpilastele paberil täitmiseks. 180 õpilasest koosnevas valimis on esindatud Saku Gümnaasiumi ning Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased kolmest gümnaasiumilennust, igast klassist võrdne arv õpilasi.