HARILIKU KORPSAMBLIKUGA (XANTHORIA PARIETINA (L.) TH. FR.) ASSOTSIEERUVATE FOTOBIONTIDE MITMEKESISUS EESTIS rDNA ITS JÄRJESTUSTE PÕHJAL

HARILIKU KORPSAMBLIKUGA (XANTHORIA PARIETINA (L.) TH. FR.) ASSOTSIEERUVATE FOTOBIONTIDE MITMEKESISUS EESTIS rDNA ITS JÄRJESTUSTE PÕHJAL

MIHKEL SUIJA
TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUM
Klass: 12
Juhendajad: Ave Suija (PhD), Lauri Mällo

Käesolev uurimistöö käsitleb fotobiontide varieeruvust ühe konkreetse samblikuliigi piires ning seoseid hariliku korpsambliku fotobiondi liigi/genotüübi ja elupaiga ning substraadi vahel. Uurimisobjektiks on autor valinud hariliku korpsambliku (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.), kuna see on üks tavalisemaid Eestis esinevaid samblikke ja teda võib leida kasvamas erinevates elupaikades: metsades, parkides ja rannikualadel, ning väga erinevatel substraatidel, nagu nt puukoorel, kividel, sammalde peal ja taimejäänustel (Randlane 1994: 379).
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli määrata neljast erinevast elupaigast ja kolmelt erinevalt substraadilt korjatud 24 hariliku korpsambliku isendi fotobiondi DNA ja konkreetsete geenijärjestuste (rDNA ITS) abil selgitada fotobiontide liigid. Selleks eraldati samblikust kogu DNA ning uuritav fotobiondi geenilõik paljundati rohevetika-spetsiifiliste praimerite abil, kasutades polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodit. Seejärel paljundatud geenilõigud sekveneeriti, et määrata geenijärjestused. Saadud tulemusi võrreldi geenipangas (Genbank 2017) talletatud geenijärjestustega.
Käesolevas töös püstitati järgnevad hüpoteesid:
1. Eestis kasvav harilik korpsamblik assotsieerub mitme erineva Trebouxia liigiga;
2. erinevas elupaigas moodustab harilik korpsamblik talluse erineva Trebouxia liigi või selle geneetilise variandiga;
3. Trebouxia liik või selle geneetiline variant on erineval substraadil kasvaval harilikus korpsamblikus erinev.
Töö teema oli valitud huvist molekulaarbioloogia ja samblike vastu. Samuti andis töö teostamine autorile võimaluse tutvuda lihtsamate molekulaarbioloogiliste meetoditega ja anda talle tulevikuperspektiivis olulisi uusi teadmisi. Ka ei oldud hariliku korpsambliku fotobionte varem molekulaarsete meetoditega Eestis uuritud, mistõttu andis uurimistöö olulist teavet samblike ökoloogiast Eestis. Varasemalt on hariliku korpsambliku fotobiondi varieeruvust uurinud Honegger kolleegidega (Honegger jt 2013).