KÜMNEVÕISTLUSE TEHNILISTE ALADE MAAILMAREKORDIKATSETE TEHNIKA KORREKTSUS

KÜMNEVÕISTLUSE TEHNILISTE ALADE MAAILMAREKORDIKATSETE TEHNIKA KORREKTSUS

MARGIT KALK
ÜLENURME GÜMNAASIUM
Klass: 11
Juhendajad: Evelyn Kostabi ja Anti Veermaa

Maailmarekord on parim tulemus maailmas kindlal võistlusalal (EKSS, 2009). Sooritus peab olema määrustele vastav (lubatud ilmastikuolud ja vahendid, dopingukontroll läbitud negatiivse vastusega, õige kohtunike arv jne) (Lään, 2004). Maailmarekord on võimete lagi spordis ning paratamatult hakatakse kopeerima võitjate tehnikat ning treeningplaane. Keegi ei kontrolli, kas elemendid on tegelikult tehniliselt korrektsed, kas treeningutel tegeletakse õigete harjutustega või on sellel inimesel lihtsalt erakordsed füüsilised võimed. Võitjal paistab ju õigus olevalt, kui ta on jõudnud tippsaavutuseni. (Burkett, 2010)

Töö autoril sai teema valikul otsustavaks mitmevõistlusega tegelemine ja sellest tulenevalt suur huvi teiste sportlaste tehnika kopeerimise ja jälgimise mõttekuse vastu. Noorsportlased jätavad sageli endale teadvustamata, kas see ongi õige tee saada paremaks sportlaseks. Inimeste kehad on erinevad ja seda on ka harjutuste mõju ning sooritusvõime, tuleks leida enda mudel (Kriisk, Jallai, 2014). Maailmarekordiomaniku sooritus ei pruugi olla tehniliselt täiuslik, vaid ta füüsilised võimed on haruldased. Paljud sportlased kompenseerivad keha, kasutades liigutusi, mis on füüsisele sobivad. Näiteks Michel Johnsoni, 400 meetri jooksja tehnika ei saaks isegi rahuldavat hinnet, kuid tema sooritus püsis aastaid maailmarekordina (Hooaja täht Axel.., 2005).

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas kümnevõistluse tehniliste alade maailmarekordid tagab sportlaste laitmatu tehniline sooritus ja kas selle jäljendamine annab noorsportlastele soovitud eesmärgi või tuleks leida parima tulemuseni jõudmiseks endale sobiv tehnika. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti kümnevõistluse tehniliste alade (100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks, 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise) maailmarekordi väljavõtteid ja hinnati soorituste tehnilist taset tänapäevaseid õppematerjale kasutades.

Eesmärgist lähtuvalt püstitati kaks uurimisküsimust.

Kuidas on kergejõustiku maailmarekordid seotud tehniliselt ideaalse sooritusega?

Kas maailmarekordiomaniku tehnika jäljendamine on resultatiivne?

Uurimistöö autor otsis kinnitust järgmisele hüpoteesile: kümnevõistluse tehniliste alade maailmarekordid ei sõltu üksnes alade tehnilisest korrektsusest ja seetõttu tuleks endale teadvustada, et maailmarekordi katse jäljendamine ei pruugi anda soovitud tulemusi.

Uuring teostati kvalitatiivse uurimismeetodiga. Enamike kümnevõistluse alade maailmarekordite tehnikate uurimiseks kasutati videoanalüüse. Antud alade tehnilisi andmeid koguti erinevatest spordiraamatutest ning võrreldi saadud materjali valitud kergejõustikualade maailmarekordivideotega, mis on saadaval internetis. Puuduliku video korral teostati analüüs maailmarekordiomaniku enda, tema treeneri või muu spetsialisti tehnikakirjelduste abil.