26.09.2015

Eestis toodetud lehmapiimade koostise ja mikrobioloogiliste näitajate võrdlus

Antud teemat peab autor aktuaalseks, kuna lehmapiim on igapäevane toiduaine, mida inimesed on aastatuhandeid toiduks kasutanud. Piima tarbitakse joogipiimana, hapupiimatoodete saamiseks ning ka toorainena kulinaarias. Eestis on piimatööstus hästi arenenud ja seetõttu on turul esindatud lai valik lehmapiima tooteid. Narva linna kauplustes on võimalik osta erinevate tootjate joogipiima, mis on erineva rasvasusega ja sellest tulenevalt on ka hinnaerinevus üsna suur. Väiketootjate pastöriseerimata piima müüakse ka toidukioskites. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, milline testitud joogipiimadest sisaldab rohkem toitaineid, nagu valgud, suhkrud, C-vitamiin ning vähem mikroobe, mis võivad mõjutada piima kvaliteeti, säilivust ja toiduohutust. Töös analüüsiti nende näitajate suhtes nelja erineva rasvasusega […]
26.09.2015

Peitsainete mõju lõnga värvimisel seentega

Autor valis uurimistöö teemaks „Peitsainete mõju lõnga värvimisel seentega“, kuna teema on huvitav ja vähem uuritud kui taimedega lõnga värvimist. Uurimustöö põhiküsimuseks sai, kuidas reageerivad erinevad seened ja peitsid lõnga värvimisel. Vastuse väljaselgitamiseks võeti viis erinevat seent ja viis erinevat peitsi ning hakati katsete meetodil vastuseid otsima. Käesoleval uurimistööl on kolm eesmärki. Esiteks, milliseid värvitoone on võimalik saada, kasutades erinevaid seeni lõnga värvimiseks. Teiseks, kas ja kuidas mõjutavad peitsained ja peitsimise ajad värvitoone. Kolmas eesmärk oli saada võimalikult palju erinevaid toone. Püstitati kaks hüpoteesi: esiteks, et erinevaid peitsisid kasutades saadakse ühest seenest erinevaid toone ja teiseks, et erinevate seentega värvimisel […]
26.09.2015

Ruumiline luule

Käesolevas uurimistöös uuritakse ja seletatakse, mis on ruumiline luule. Mõiste peamise sünonüümina kasutatakse väljendit kuupluule. Töös analüüsitakse, millised on ruumilise luule teised võimalikud sünonüümid ning sõnastatakse ruumilise luule definitsioon. Töö põhiosa on autori panus eestikeelse luule mitmekesisusse: ise loodud ruumilised luuletused. Autorile teadaolevalt ei ole ruumilist luulet varem defineeritud. Tegemist on vähelevinud luulevormiga ning raamatutest selle kohta infot leida ei õnnestunud. Seega otsitakse internetipõhiste otsingumootoritega viiteid, kas ruumilisi luuletusi on varem loodud ja avaldatud. Võimalusel uuritakse olemasolevaid kuupluuletusi, nende autoreid ning viiteid ruumilise luule definitsioonile. Leitud teoseid analüüsitakse ja võrreldakse. Eelneva põhjal selgitab autor, millised teostest on ruumilised luuletused ning […]
26.09.2015

Ming’li keel

Käesolev uurimistöö keskendub tehiskeeltele ning tutvustab minu enda koostatud keelt. Idee teha sellisel teemal uurimus tekkis James Cameroni filmi „Avatar” vaatamisel. Ekraniseeringus kujutati Pandora elanikke, kellel oli omaette kultuur ja keel. Elanikud kõnelesid na’vi keeles, mis oli mulle seni tundmatu ning ajendas leidma selle kohta infot. Edasisel uurimisel selgus, et tegemist on ühe lingvisti poolt filmi otstarbeks välja mõeldud keelega ja see saigi aluseks minu teemavalikul. Püstitasin uurimuse peamiseks eesmärgiks selgitada välja, kas on võimalik üldse luua tehiskeel, mis oleks ühtlasi nii õpitav kui ka kõneldav, kui aeg selle väljamõtlemiseks on limiteeritud. Täiendavalt kujunesid välja järgmised uurimisküsimused: • mis vahe […]
26.09.2015

Poiste ja tüdrukute õppeedukuse võrdlus Puhja Gümnaasiumi 2. ja 3. kooliastmes

Eestis on haridus lastele kohustuslik seadusega määratud vanuseni. Haridus paneb aluse rahvale ja riigile, keelele, kultuurile. Seetõttu on oluline, et hariduse kvaliteet oleks kõrge ning iga laps, kes kooli astub, lõpetab selle võimalikult heade tulemustega ja laia hulga teadmistega. Meie ühiskond räägib meile, et iga inimene on eriline, omamoodi, kuid koolis hinnatakse kõiki õpilasi ühe mõõdupuu järgi. Kui ise põhikoolis õppisin, ütlesid õpetajad tihtipeale, et poistele on tavaliselt mõni teema või isegi aine kergem. Selge paistis olevat ka see, et poistel on koolis käitumisega rohkem probleeme ning et tüdrukud on hoolsamad ja kohusetundlikumad. Kuid minu enda klassis olid põhikoolis just […]
27.05.2015

Akadeemiake II/2015 (24)

Hea Akadeemiakese lugeja! Millised mõtted keerlesid  sul peas pärast Eesti esimest koolitulistamist? Kas ka sind on koolis kiusatud või oled ise kaaslasele ülekohut teinud?  Millist elukutsevalikut kaalud pärast kooli lõpetamist? Kas gümnasist on tänapäeval juba piisavalt küps, et osaleda seadusandliku kogu valimisel? Milliste asutuste abil riigid omavahel suhtlevad? Miks-miks-miks? Neile ja veel mitmetele küsimustele leiad ehk vastused Akadeemiakese värskest numbrist, mille artiklite  põhirõhk on sel korral selgelt ühiskonnateemalistel uurimustel. Koolikiusamisest Prantsuse lütseumis ja Nissi põhikoolis on kirjutanud Kristin Saar: tänuväärne materjal koos põhjaliku teoreetilise osaga kõigile kooliga seotuile – õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele. Milline on see üllatav põhjus, miks lähevad paljud […]
27.05.2015

Rootsi aukonsulaadid Eestis

Üldjuhul on igal riigil välisriikides oma esindustena avatud saatkonnad, millega enamasti puututakse kokku eelkõige dokumentide taotlemisel, õppimise ja tööle asumise võimaluse kohta info otsimisel. Kui saatkondade tegevusest veel üht-teist teatakse, siis nende tööd toetavate aukonsulaatide tähtsus on saatkondade kõrval jäänud märkamatuks. Tartus on avatud mitu aukonsulaati, kuid nende olemasolust ei ole suur osa tartlastest kahjuks üldse teadlikudki. Üks neist, Rootsi aukonsulaat, asub Tartus Raekoja platsil, hoone ukse kohal olev tahvel on piisavalt suur, et seda märgata. Kord möödudes tahvlit silmanud, tekkis mul huvi aukonsulaadi tähenduse vastu, sellest kujunes mõte võtta aukonsulaatide tegevus oma uurimistöö teemaks. Seadsin töö eesmärgiks uurida, missugune […]
27.05.2015

Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli lõpetajate karjäärivalikud 2014. aastal ja valikuid mõjutavad tegurid

Valikutel, mida õpilastel pärast põhikooli lõpetamist teha tuleb, on nii isiklik kui ka ühiskondlik tähtsus. Õigesti kujundatud karjäärist sõltuvad konkreetse isiku materiaalne kindlustatus, rahulolu iseendaga ja positsioon ühiskonnas. Põhikooli riiklik õppekava sätestab § 3 lõikes 5, et põhikool peab aitama õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagama valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel. Põhikooli lõpetanud noorukil peaks olema arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. Probleem peitub selles, et kõigil õpilastel pole selleks ajaks kindlaid seisukohti oma tulevikuplaanide ja ka karjäärivalikute suhtes kujunenud, ning see on tingitud nende erinevast stardipositsioonist. Ka ühiskonnal pole sageli selget ettekujutust, […]