27.05.2015

Kuluvus GAG peatrepi ja Muinsuskaitseameti maja trepi näidetel

Gustav Adolfi Gümnaasiumi korruseid ühendab üks aukartust äratavalt vana trepp. Õpilased on sellel üles-alla sammunud üle sajandi. Selle tulemusena on trepile tekkinud suured lohud. Teemavalik tuleneski sellest, et nii kulunud treppi nähes tekkis autoril huvi uurida selle kuluvuse korrapära. Teooriaosas antakse ülevaade sellest, millest trepi kuluvus sõltub. Uurimistöö põhieesmärk on mõõtmise teel välja selgitada, kuidas trepi kulumine on korruste vahel jaotunud. Uurimistöö esimene osa on referatiivse iseloomuga, milles tutvustatakse paekivi liike, nende struktuuri ja omadusi. Käsitletakse erinevat liiki kulumisi ja antakse põgus ülevaade erinevatest kulumisega seotud uurimismeetoditest. Teises osas analüüsitakse mõõtmistulemuste põhjal treppide kulumist ja tõlgendatakse saadud tulemusi. Vaatluse alla […]
27.05.2015

Käku sepikoja arheoloogiliste leidude konserveerimine

Käesolev uurimistöö käsitleb Käku sepikoja arheoloogiliste leidude konserveerimismeetodeid. Uurimistöö teema valik sai alguse autori seotusest Käku sepikoja arheloogiliste väljakaevamistega 2012. aastal. Autor osales kuu aega kaevamistel ning 2013. aasta kevadel tegeles Käku sepikoja leidude puhastamisega. Autor valis antud teema, kuna soovis arendada enda teadmisi arheoloogiavaldkonnas. Käku küla asub Saaremaal, Kaarma vallas, muistiserikkas piirkonnas. Käku sepikoja asukohas on dateeritud kolme erineva ajastu sepikojad.1 Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, missugune konserveerimismeetod on kõige efektiivsem Käku sepikoja leidude konserveerimiseks. Uurimistöö fookuses on sepikojast leitud erinevad rauast esemed ja Tartu Ülikooli laboris kasutusel olevad konserveerimisvahendid. Arheoloogialaboris uuritakse lähemalt leide ja kasutatakse aparatuure nende puhastamiseks […]
27.05.2015

Valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel

Siinse uurimistöö teema on: valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel. Teema hakkas autorit huvitama, kuna see on juba mõnda aega Eesti meedias aktuaalne. Sellest on palju räägitud ka erinevates noorteorganisatsioonides, kus autor on tegutsenud. Seega otsustati valimisea langetamist lähemalt uurida. Teema vajab tähelepanu, kuna hetkel on Riigikogus lugemisel eelnõu, mis käsitleb valimisea langetamist kohalikel valimistel. Töö lähenemisviis on uudne, sest kajastab eelnimetatud eelnõu ja uurib ka välisriike, kus lähiajal on valimisiga langetatud. Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas on valimisiga Eesti Vabariigis pea 100 aasta jooksul välja kujunenud, kas ja kuidas on välismaal valimisiga langetatud, […]
27.05.2015

Koolivägivald Nissi Põhikooli ja Tallina Prantsuse Lütseumi 5.-7. klassi hinnangul

Viimastel aastatel on meedia vahendusel jõudnud avalikkuse ette tõsiseid koolivägivalla juhtumeid ning on toimunud murrang selle probleemi teadvustamisel. Turvaline õpikeskkond on aga oluline tegur isiksuse kujunemisel. Teismeeas kogetud väärkohtlemine võib jätta armid kogu eluks, muuta koolikogemuse negatiivseks ning välistatud pole ka haridustee katkestamine. Uuring on abiks probleemi tõsiduse tuvastamisel ning samuti on paremini koolivägivalla olemust tundes lihtsam teha suunatud ennetustööd. Nissi Põhikoolis ega Tallinna Prantsuse Lütseumis pole varem sellist uurimust tehtud ning seetõttu on olemas nende huvi ja toetus. Uurimine korraldatakse 5.–7. klassi õpilaste seas, sest autor peab neid kõige haavatavamaks vanuserühmaks. Selles vanuses minnakse algklasside süsteemilt üle põhikooli, kus […]
04.02.2015

Akadeemiake I/2015 (23)

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt! Selle paljude strateegiliste planeerijate ja keskkonnakaitsjate põhimõtte järgi püüab toimida ka Akadeemiake. Meie ideeks oli aidata ei rohkem ega vähem kui kõiki Eesti õpilasi nende esimese uurimistöö koostamisel. Avastasime, et lihtsat ja õpilasesõbralikku videoõpetust uurimistöö koostamisest Eestis ei olnudki. Tegutsesime siis lokaalselt – tegime koostööd kohalike õpetajate, õpilaste ja teadlastega, Tartu kinokompaniiga Plankfilm ja tulemuseks  oli 2014. aasta sügisel valminud õppevideo “Kuidas teha uurimistööd”. Kõik toimus tõepoolest väga lokaalselt, sest nii planeerimine, stsenaariumi kirjutamine, osalejate leidmine, võtted, monteerimine ja video lõppviimistlus leidis aset Tartu linnas paari kilomeetri raadiuses. Tulemusega saab tutvuda Akadeemiakese kodulehel ja YouTube’is. Täname […]
04.02.2015

Radoon Kohila valla majade toaõhus

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Mingil määral on seda kõikjal meie ümber, ent suurtes kogustes avaldab see ohtlikku mõju inimese tervisele. Kohila valda, mis paikneb Rapla maakonnas, loetakse keskmise radooniriskiga piirkonnaks (Keskkonnaministeerium, 2004). Piirkonna looduslikuks eripäraks võib lugeda karstirohkust. Kohila vallas asub mitu karstiala: Aandu karstiala, Hageri karstikaitseala, Urge kuristik, Nõmme kuristik, Türiauk ja Rabivere soo (Lisa 1). Üks radooniriski tõstev tegur võibki olla piirkonna karstirohkus. Karstialale on püstitatud nii elamuid kui ka lasteasutusi. Radoonisisalduse laiaulatuslikke mõõtmisi ei ole Kohila valla territooriumil varem tehtud. Samuti ei ole radoonimõõtmisi tehtud Kohila valla lasteasutustes. Tulenevalt sotsiaalministri määrusest nr 28 (Sotsiaalministeerium, 2007) peab […]
04.02.2015

Essee “Mis kõik võiks olla, kui ilusasti rääkida?”

Klassiruumis istudes tundub korraga, et noorel inimesel pole vaja mitte millestki kuulda, teada ega aru saada, sest õppimine võtab kaua aega ning pealegi ei lähe seda tulevikus üldse vaja. Oleks see siis ainult integreerimise ja keemiliste valemite tasakaalustamisega, aga paraku tuleb ette ka keeleõppe puhul. Miks peaks lugema terve raamatu, kui saab hakkama kokkuvõttega ning tagatipuks võib filmi vaadata? Miks kirjutada pikkade täislausetega, kui saab lühidalt? Miks kasutada vabal ajal punkte-komasid, kui keegi neid niikuinii ei märka? Puhtalt mugavuse pärast tekib kõiki reegleid ja norme eirav uus keel ja pole ime, kui lõpuks ise ka aru ei saada, mida kirjutatakse […]
04.02.2015

Kuulmispuudega inimeste suhtumine kuulmisimplantaatidesse

2013. aastal septembris korraldati Tartus Tasku aatriumis üritus, kus kuuljad said vestelda kurtidega ning kus kurdid avaldasid arvamust kuulmisimplantaatide osas. Seal jäi aga kõlama väide, et kuulmispuudega inimesed ei poolda erinevatel põhjustel kuulmisimplantaadi paigaldamist ja kasutamist. Huvist ja soovist kuulmispuuetega inimeste kohta rohkem teada saada on autor otsustanud teha uurimistöö teemal „Kuulmispuudega inimeste suhtumine kuulmisimplantaatidesse“. Uurimistöös otsiti vastust kahele uurimisküsimusele. Sooviti teada saada, kuidas kuulmispuudega inimesed suhtuvad suhtlusmeetoditesse ehk suhtlusviisidesse, mida nad hetkel kasutavad, ning kuidas suhtuvad kuulmispuudega inimesed kuulmisimplantaatidesse. Eeskätt keskenduti sellele, mida arvavad kuulmispuudega inimesed kuulmisimplantaadist, kui palju nad implantaadist ja selle võimalustest teadlikud on ning kuidas nad […]