06.05.2014

Quisque lorem tortor fringilla

Quisque lorem tortor fringilla sed, vestibulum id, eleifend justo vella ipsum dolor lacus, suscipit adipiscing. Cum sociis natoque penatibus et ultrices volutpat.
03.02.2014

Akadeemiake I/2014

Akadeemiakese toimetus on uue aasta hakul mõlgutanud mõtteid meie ajakirja edasise käekäigu ja tegevuse osas. Leidsime, et uuel aastal tuleb tegutseda ikka uue hooga, samas hoides alles kõik see hea ja oluline, mis meil juba olemas on. Mitmed meie toimetuskolleegiumi liikmetest on tõeline roostevaba raudvara, aga alati on oodatud ka uued värskete ideedega panustajad. Kindlasti ei saaks me hakkama ilma meie autorite, lugejate ega toetajateta. Plaanime selgi aastal anda välja mitme numbri jagu värskeid ja kvaliteetseid õpilasuurimusi, mis on läbinud eelretsenseerimise ja millele on viimase lihvi andnud meie töökas keeletoimetaja. Tunneme, et teeme midagi vajalikku ja see on väga meeliülendav […]
03.02.2014

MSN-suhtluse keelelised eripärad

Internet loodi USAs 1960. aastatel. Kogu maailma inimesed kasutavad aina rohkem arvuteid ning internetti ning võib öelda, et suhtlemine internetis on meie elu lahutamatu osa. Anni Oja jagab internetisuhtluse viieks tüübiks: üldmeedia, personaalmeedia, otsesuhtlus, grupimeedia, veebipõhised suhtlusvõrgustikud. MSN kuulub otsesuhtlusprogrammide hulka. (Oja 2010, lk 12) See erineb teistest internetisuhtluse viisidest selle poolest, et sõnum saadetakse kiiresti ning selle korduvaks ülelugemiseks ei jää palju aega. MSN-is on oluline pigem mõte kui õigekiri ning kasutatav keel on teistsugune kui see, mida räägitakse iga päev. Autor valis teemaks MSN-suhtluse keelelised eripärad, et uurida, milline on MSN-i keel ning kas see on tõesti erinev sellest […]
03.02.2014

Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse

Inimene omandab emakeele peaaegu märkamatult –vanemate ja lähedastega suheldes, süstemaatilisem keeleõpe algab koolis. Eesti keele hea valdamine on aluseks ka teiste õppeainete edukaks õppimiseks ning elus hakkamasaamiseks. Emakeeleolümpiaadi uurimistöö „Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse“ valiti sellepärast, et töö kirjutajale pakkus huvi, kuidas kooliõpilased õigekeelsusesse suhtuvad ning kui kõrgelt nad oma emakeelt hindavad. Teema on väga aktuaalne ning leidnud meedias uue õppekavaga seoses kajastust. Töö kirjutajat huvitas, kui olulisel kohal on õigekeelsus õpilaste igapäevaelus ning kuidas suhtlusvõrgustikes suheldakse. Uurimistöö eesmärgiks seati uurida 9.–12. klassi poiste ja tüdrukute keelevigu ning otsida kinnitust väitele, et poisid teevad rohkem vigu kui […]
03.02.2014

Jõhvi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus e-ainetest

Käesolevas uurimistöös uuritakse Jõhvi gümnaasiumi õpilaste teadlikkust E-ainetest. E-ained on tänapäeval aktuaalne teema ning endal tekkis huvi toidus sisalduvate lisaainete vastu: miks neid kasutatakse ning kui ohtlikud on need meie organismile. Samuti on üha rohkem eestlasi hädas erinevate terviseprobleemidega ning selle üks peamine põhjus on ebatervislik toitumine. Tänapäeval on poeriiulitel toiduvalik väga lai ja mitmekesine. Kiire elutempo tõttu on järjest rohkem inimesi hakanud ostma valmistooteid. Et pikendada toidu säilivusaega, muuta selle välimust või saavutada vajalikku konsistentsi, lisatakse aga paljudesse toodetesse lisaaineid. Need võivad ohustada inimeste tervist ning põhjustada erinevaid tüsistusi. Osadel lisaainetel pole aga soovitatud koguses tarbimisel leitud negatiivset efekti. […]
03.02.2014

Kaltsiumkarbonaadi sisalduse määramine kanamuna koortes

Kaltsiumkarbonaat on munakoore üks põhiline koostisosa, mille sisaldus määrab ära munakoore tugevuse. Mida suurem on kaltsiumkarbonaadi sisaldus koores, seda tugevam on munakoor. Kanad, kelle organismis on vähe kaltsiumit, munevad palju õrnemad munad, mis võivad kergesti puruneda. Võib juhtuda, et koore asemel ümbritseb muna nahkne kest. Kaltsiumil on organismis tähtis roll tagada luude ja hammaste tugevus. Organism vajab kaltsiumit närvirakkude ja lihasrakkude töös, vere hüübimissüsteemi ning erinevate keha ensüümide normaalseks funktsioneerimiseks. Kui toidust saadava kaltsiumi hulk jääb väheseks, hakkab organism lihastööks ja närvirakkude funktsioneerimiseks vajaminevat kaltsiumi välja tooma luudest. Selle tulemusena väheneb luude mineraalne tihedus ja kujuneb välja luu hõrenemine ehk […]
03.02.2014

Organitransplantatsioon: aina suurenev lõhe ootenimekirja ja olemasolevate siirdeorganite vahel

Autor on teema valikul lähtunud nii isiklikust huvist meditsiini suhtes kui ka teema aktuaalsusest: aina suurenevast organipuuduseset, millest on kirjutanud mitmed maailma tunnustatuimad analüüsiva ajakirjanduse esindajad, näiteks The Economist. Varem ei ole organipuuduse teemat Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased oma uurimistöödes käsitlenud. Lähimaid meditsiinieetilisi paralleele saab tuua uurimistööga „Suhtumine eutanaasiasse KSG ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumi näitel“. Teised meditsiini ja tervishoidu puudutavad uurimistööd on enamasti toitumist ja terviseprobleeme puudutavad (näiteks „Lapsed ja toitumine“, „Õpilaste terviseprobleemid“). Tartu ülikoolide bakalaureusetöödes on organitransplantoloogia esindatud K. Puusepa töös „Elundite ja kudede siirdamine ning selle õiguslik problemaatika“ ning T. Tootmaa töös „Elundikaubanduse poolt- ja vastuargumendid elusdoonori näitel“. […]
03.02.2014

Tuntumate elektriautode ja akude eripäradest, konstruktsioonist ning arendustööst alates 1859. aastast
Liitiummetall- ja liitium-ioonakude edasistest arengusuundadest

Naftavarude ammendumisega tõuseb nafta hind ning on tõenäoline, et ühel hetkel on nafta hind nii kõrge, et seda ei jõuta või ei ole otstarbekas osta. Bensiini ja diisli põlemisel eralduvat energiat kasutatakse sõidukite liigutamiseks; bensiin ja diisel on energiakandjad. Üheks laialdaselt kasutatavaks alternatiivseks energiakandjaks võivad tulevikus osutuda akud. Akudes muudetakse keemiline energia elektrienergiaks, kuid sisepõlemismootoriga autodes kasutatakse bensiinis või diislis peituvat keemilist energiat. Selle keemilise energia vabastamisel oksüdatsioonireaktsioonides tekib soojusenergia, mida auto liigutamiseks kasutatakse. Elektrienergia eeliseks soojusenergia ees on see, et hetkel suudetakse elektrienergia 2–3 korda efektiivsemalt muuta mehaaniliseks energiaks kui soojusenergia (st et elektri­mootorid on 2–3 korda efektiivsemad kui […]