20.10.2013

Akadeemiake III/2013

Sügisehari on käes. Õues lõhnab kollaste lehtede ja öökülmast kohrutanud rohu järele, viimased haneparved võtavad taevas suuna lõunasse ja õunad hakkavad lõpuks aedadest lõppema. Lugemisküpseks on saanud ka Akadeemiakese värske number – sellel aastal juba kolmas! Toimetusel on ainult heameel, et avaldamist väärivate tööde hulk sel aastal nii suur on. Jätku selleks nii teile, kirjutajad, kui meile, toimetajad-retsensendid! Aga mille järele lõhnab värske Akadeemiake? Võib korraks ehmuda, aga esmalt lööb kaante vahelt vastu verelõhn ja raipehais. Tahame või ei, surmata poleks ka elu. Johannes Hepner Kohila gümnaasiumist on uurinud metsloomade hukkumise dünaamikat Kohila-Tallinna vahelisel maanteelõigul kolme aasta vältel. Akadeemiake tunnustab […]
20.10.2013

Rudolf Piho elulugu

Selle uurimistöö pühendan Rudolf Piho mälestusele – mehele, kes oli kauaaegne Võru linnaarst ja Võru haigla peaarst. Valisin Rudolf Piho eluloo oma uurimistöö teemaks, sest ta on minu kodulinna üks kuulsamaid mehi ja üks kuulsamaid arste ning varem polnud temast keegi uurimistööd teinud. Teemavalikule aitas kaasa ka see, et Rudolf Piho oli minu vanavanaonu. Uurimistööd alustasin 2011. aasta suvel, kui pöördusin sugulaste poole, et saada Rudolf Piho kohta fotosid, dokumente ja informatsiooni. Samuti otsisin internetist igasugust materjali, mis aitaks uurimistöö valmimisele kaasa. Palju abi oli Juhan Ennulo raamatust „Kirurg meenutab“, kust sain ülevaate toonaste arstide töödest ja tegemistest ja Rudolf […]
20.10.2013

Loomade hukkumise dünaamika Tallinna-Rapla-Türi maantee esimesel 27 kilomeetril

Autode kasvanud hulk ja sellega kaasnev liiklustiheduse suurenemine Eesti maanteedel on toonud kaasa teedel hukkunud loomade arvu suurenemise. Loomade suukaudne marutõvevastane vaktsineerimine on suurendanud eelkõige väiksemate kiskjate – rebaste ja kährikute arvukust ning seetõttu on neid teede lähedal ka rohkem liikvel. Info loomade hukkumise kohta on ebatäielik ja puudutab reeglina ainult suurulukeid, kellega kaasnevad kokkupõrkamisel tihti inimvigastused ja/või suur rahaline kahju. Sellest tulenevalt on ka rakendatavad meetmed teinekord puudulikud või ei rakendata neid üldse. Mitmed meetmed, nagu näiteks ökodukti ehitus, tunnelid, aedade paigaldamine jms, on väga kallid ja nõuavad täpset analüüsi, et raha asjata ei kulutataks. Kohila valda läbib suurima […]
20.10.2013

Kormorani vaenamisest Saaremaal

Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust. See võib olla nii otsene linnu tapmine kui ka üldsuse negatiivse arvamuse kujundamine meedia kaudu. Eriti kahjulikud võivad kormoranile olla pesitsuskolooniate tahtlikud või tahtmatud häirimised, olgu need siis seadustatud või mitte. Kohe, kui kormoran Eestisse elama asus, võttis rahvas ta omaks kui musta ja halvaendelise linnu. Sarnane arvamus on eestlastel ka haki, varese, ronga ja haraka kohta. Kormoranile kui kalasööjale linnule lisandusid veel majandusliku kahju aspektid. Selle tõttu võeti 2008. aastal vastu „Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava” (ohjamiskava), mille täideviimist alustati 2011. aastal. (Eschbaum 2008). Antud uurimistöös käsitletakse Saare maakonda jäävate kormoranide pesitsuskolooniate […]
20.10.2013

Loopealsete liigilise koosseisu ja kvaliteedi vahelised seosed

Järjest intensiivsema inimtegevusega kaasneb koosluste pindala vähenemine, killustumine ja kvaliteedi langus. See on tänapäeval üks peamine elurikkust ohustav tegur. Muutused maastikustruktuuris ja keskkonnatingimustes võivad omakorda tekitada olukorra, kus senised elupaigad osutuvad ühel hetkel paljudele kooslusele iseloomulikele taimeliikidele edasiseks püsimiseks ebasobivaks. Üks drastiline näide on siinkohal liigirikas looniit, mis on Eesti traditsioonilise külamaastiku lahutamatu osa olnud juba aastasadu. Ühtlasi on loopealsed soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete seisund aga pidevalt halvenenud. Endised avatud ja madala taimestikuga alad on nüüdseks põõsaste ja puudega kinni kasvamas ning neil on domineerimas suurekasvulised karjatamistundlikud […]
20.10.2013

Õigekeelsuse eiramine Wimbergi isikustiili osana

Enamikus keeltes on kehtestatud oma reeglid ja keelenormid. Neid püütakse kirjakeeles järgida. Kõnekeelendeid kasutatakse suulises kõnes ja need kuuluvad madalamale stiilitasandile. Seetõttu pole neid soovitatav kasutada kirjakeeles. Igapäevasesse keelde kuuluvad näiteks murdelisus ja släng. Suulises kõnes kohtab lisaks neile veel muidki erinevusi kirjakeelest. Mõned kirjanikud eiravad õigekeelsust, et olla erinevad ja rõhutada oma stiili. Eriti märkab seda Jaak Urmeti, kirjanikunimega Wimbergi loomingus. Wimberg ise ütleb oma kirjastiili kohta järgmist. „See kirjaviis hakkas mulle meeldima, tundudes luulepärane, stiilne, õigustatud ja loomulik, sobides mu luuletustega ja mu endaga. Jäingi seda luules ja proosas kasutama, passinime all artikleid jms kirjutades aga mitte, sest […]
20.10.2013

Murdesõnade tundmine tänapäeva kooliõpilaste hulgas

Murre on kindla piirkonna eripärane keelekuju. Erinevalt kõne-, kirja- ja arvutikeelest, mis on justkui orgaanilised olendid, on murdekeel juba kaua aega n-ö puutumatuna püsinud. Siinse töö põhieesmärk on uurida Muhu murdesõnu – kas ja kui palju õpilased neid tunnevad, kas sõnade äratundmisel mängib rolli vanus ning kas õpilased, kel juured Muhus, tunnevad etteantud sõnu paremini. Uurimiseks on töö autor „Väikesest murdesõnastikust“ ning ajalehe Saarte Hääl „Muhu uudiste“ rubriigist välja valinud 60 sõna ning neid siis 10., 11. ja 12. klassidel seletada lasknud. Ülesehituselt on töö jaotatud kolme ossa. Esimeses peatükis antakse lühike ülevaade murretest: lähemalt on peatutud saarte murdel, samuti […]
21.06.2013

Akadeemiake II/2013

– Kas sa uue Akadeemiakese artikleid oled juba klikanud? – Eips,  midagi normi ka vä? – Jaa, kas sa teadsid, et Kadrinas on kunagi pesupulbrit tehtud? – Vauu! :D Ma poleks küll selle peale tulnud! Millist brändi seal siis tehti? Arieli? – Bio-Esti otse loomulikult. Aga ka kingakreemi. Et ikka oleks, mida maha pesta) Akadeemiakese värske  numbri töid lugedes sain teada, et seda eelnevat mõttevahetuse vormi nimetatakse küsimusjärjendiks. Milliseid vorme võtavad küsimusjärjendid msn-i suhtluses, saate lugeda Tuuli Kamsi uurimusest. Ka Facebooki keel ja selle edastamine klaviatuuri kaudu on teemaks veel ühes selle numbri töös – Grit Arro on selle autoriks.  […]