03.11.2014

Elu pärast Siberit

Käesoleva uurimuse „Elu pärast Siberit“ teema valiku põhjus on töö autori jaoks eelkõige perekondlik. Nimelt on autori vanaema, Laine Treimani pere, üle elanud 1940. aastate teisel poolel nii küüditamise Siberisse kui ka aastaid hiljem sealt tagasituleku Eestisse. Laine küüditatute hulka ei kuulunud, kuna ta sündis 1956. aastal Siberis. Pärast Stalini surma (1953) järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja asumiselt vabastamine. Ehkki 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu, ei kuulunud nende hulka Laine Treimani perekond. Nad jõudsid Eestisse tagasi alles 1970. aastate teisel poolel ning sedagi mitte üheaegselt ega täies koosseisus, sest Laine õde Maire ning vend […]
03.11.2014

Neidude eneseotsingud noorteromaanides

Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori. Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288). Järgneva töö […]
31.08.2014

“Vanaisa-vanaisa, mis see on?”

Akadeemiakese kannatus selle küsimuse peale ei katke, nii nagu vanaisal Vanamehe multikas. Meile meeldib, kui küsitakse, ja mida nooremalt, seda vingem! Akadeemiakese värske number koondab kaheksat tööd, mis saadetud toimetusse paari-kolme viimase aasta jooksul ja mille koostajad on I – VII klasside õpilased. Peab tunnistama, et nende seas on kaks tõelist pärli, mis oma uurimisküsimuse püstituselt ja sellele lahenduse leidmisel teevad silmad ette paljudele vanemate klasside õpilaste koostatud töödele. Need on uurimus murust: kui ruttu see kasvab,  ning uurimus kätepesust koolist: kes enne söömist käsi pesevad? Töö murust, mille autoriks Konguta kooli I klassi õpilane Kristo-Martin Unne, on elegantne näide […]
31.08.2014

DMITRI BUDÕLIN. Referaat ja intervjuu.

Käesolev töö on kirjutatud kaheksakordsest Eesti meistrist judos, judotreenerist ja judokooli rajajast Dmitri Budõlinist. Valisin selle teema, kuna tegelen ise judoga ja Dmitri Budõlin on olnud ka minu treener. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa kajastab Dmitri Budõlini lapsepõlve, teises osas käsitlesin tema sportlaskarjääri, kolmas osa räägib tema treeneritööst ning neljanda osana on tehtud intervjuu Dmitri Budõliniga. Infot Dmitri Budõlini kohta sain peamiselt Internetilehekülgedelt, intervjuust sportlase endaga ja üks foto töös pärineb erakogust. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
31.08.2014

Kätepesuharjumus Orissaare Gümnaasiumi 1.-7. klassi õpilaste näitel

Käesoleva töö eesmärk on üldistada Orissaare gümnaasiumi 1.–7. klassi õpilaste kätepesuharjumust. Uurimuses osalesid Orissaare gümnaasiumi õpilased, kes käivad söömas esimesel suurel vahetunnil. Kasutasime vaatlusmeetodit. Lisaks küsisime veel kaks küsimust. Uurimuse vaatluse viisime läbi 2013. aastal märtsi kahe esimese nädala viie päeva jooksul. Kuna me pidime sööklas olema enne teisi, siis vaatluspäevad valisime vastavalt meie tunniplaanile. 1. KÄTE PESEMINE Puhtuse hoidmine ehk hügieeninõuete täitmine algab käte pesemisest. Kätepesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi ainult selleks, et nad oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi infektsioonhaiguste eest. Tervisekaitse seisukohast on käte […]
31.08.2014

Prügi minu kodus

Ma tegin selle töö, sest me sorteerime kodus prügi erinevalt ja mind huvitas, kui palju eri liiki prügi meie peres tekib. Me peame prügi sorteerima selleks, et prügihoidlatesse ei satuks taaskasutatavaid jäätmeid. Ohtlikud jäätmed – näiteks kasutatud autoakud või tühjad patareid – on inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui need satuvad veekogudesse, mulda või siis õhku. Köögijäätmetest ja aiajäätmetest saab komposti. Kompostist saab väga head mulda, et taimi väetada. Kompostmuld on väga väärtuslik. Kui kasutada vanapaberit mitu korda, säästaks see palju rohkem loodust. Paljusid asju, mida võiks ära visata, saab uuesti kasutada või neist midagi teha, kui nad on ümber töödeldud. […]
31.08.2014

Allergia avaldumine Konguta Kooli õpilastel ja õpetajatel

Minu töö teema on allergia avaldumine Konguta Kooli õpilastel ja õpetajatel. Valisin selle teema, sest allergia avaldumine tänapäeva ühiskonnas üha sageneb. Kuna olen ise allergik, siis soovisin uurida, kas meie kooli õpilaste ja õpetajate seas leidub teisigi allergikuid. Soovisin teada, kas allergia segab õpilaste ja õpetajate igapäevaelu ning kuidas muuta elu allergiaga talutavamaks. Samuti tahtsin rohkem allergia kohta teadmisi saada. 1. ALLERGIA MÕISTE NING SÜMPTOMID Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavaline reaktsioon ühele või mitmele ainele, mis on ohutud teistele inimestele. Allergiliste haiguste esinemissagedus on viimasel aastakümnel oluliselt tõusnud. Seda seostatakse mitmete teguritega, näiteks keskkonna saastatuse suurenemisega. Läbiviidud uurimused näitavad, […]
31.08.2014

E-ained karastusjookides

Kui lapsed käivad kaupluses, vaatavad nad alati karastusjookide riiuli poole, sest seal on palju värvilisi ja isuäratavaid jooke. Karastusjookide all mõeldaksegi põhiliselt limonaade. Enamik lapsi, kes poodides käivad, ostavad kindlasti ka karastusjooke. Seda teevad ka suured inimesed. On ju limonaadid meeldiva magusa maitsega ja head janukustutajad. Käesoleva uurimistöö teema valisin seetõttu, et saada teavet, millest limonaadid koosnevad. Praegusel ajal lisatakse kõikidesse valmistoitudesse mingil määral lisaaineid, samuti lisatakse neid ka limonaadidesse. Tahtsin välja selgitada, milliseid lisaaineid sisaldavad laste suured lemmikud – karastusjoogid – ja milline mõju neil ainetel on. Töö tegemiseks uurisin Eestis karastusjooke tootvate ettevõtete kodulehekülgi, uurisin internetist konkreetsete lisaainete […]