26.12.2012

Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi?

Oskar Kallas on öelnud: „Tüvi ja oksad, nad on loodud koos elama, olema, muidu ei pääse juurte rammu okstele ligi ja kasutatavast kevadisest mahlast nad jäävad ilma. Veel mõni aeg toidab ennast mahalõigatud oks endisest tagavarast, kuid siis ta kuivab, kaob.“ Eesti riik on tüvi, mis on oma juured maasse ajanud ja neid iseseisvuse toel laiendanud. Rahvas on kui puule uhke võrastiku moodustavad oksad. Need kõiguvad aga tugevas tormituules. Mõned oksad murduvad, sest on alles haprad ja noored, teised sellepärast, et on elujõu kaotanud. Tugi ja selle harud on tervik. Ilma üheta pole ka teist. Praegusel hetkel laiub Eestis ühiskondlike […]
18.12.2012

Eesti esimese siirupikombinaadi viis viimast valvurit

Õpilaste ajalooalaste uurimistööde 2012. aasta võistlusteemade valik pani autorit kodualevis otsival pilgul ringi vaatama. Silma jäi kaunis 100-aastane paekivist hoone ning selle kõrval ajahambast puretud varemed Kadrinas Viru tänaval. Autor teadis, et nendes hoonetes oli aastakümneid tegutsenud Kadrina tärklise- ja siirupivabrik, mis kauaaegse vabrikutöötaja Tiiu Lausmaa sõnul oli esimene ning ainus siirupivabrik Eestis. See julge väide tekitas autoris uurimishuvi. Kadrina koduloouurija Richard Tammik (1925–2008) tähtsustab vabrikut samuti, öeldes, et see tuleks esikohale seada, kuna on andnud Kadrina aleviku arengule 20. sajandi alguses olulise tõuke. Uurimistöö autori arvates jäetakse sageli selliste avalduste juures teenimatult tähelepanuta olulise tõuke elluviija – kohalik kogukond, kelleta ei […]
18.12.2012

Keelevalik Facebook’is ja seda mõjutavad tegurid

Kaasajal on internet igapäevaelu lahutamatu osa. Kõige rohkem kasutatakse seda massikommunikatsioonivahendit informatsiooni otsimiseks ja suhtlemiseks, nii meelelahutuseks kui ka tööks. See on avardanud maailma ning lõhkunud piire eri keelte ja kultuuride vahel. Arvutite kasutamine on avaldanud mõju keelekasutusele ning emakeele õigekirjale. Kuna valdav osa internetis olevast infost on ingliskeelne, on vajalik inglise keele oskus. Sellepärast kanduvad ingliskeelsed väljendid meie igapäevasesse suhtlusesse. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Facebooki keelekasutust. Esimeses peatükis tutvustan Facebooki, koodivahetust ja varasemaid uuringutulemusi. Teises peatükis käsitlen eesti-inglise segakeele kasutust. Keskendusin postitustele, mis sisaldasid koodivahetust ja foneetilist ortograafiat. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
17.12.2012

Roheka õõskeele bioloogiast ja populatsioonidünaamikast Keemu rannaniidul

Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) on tagasihoidliku välimusega orhidee, mis kasvab Eestis ainult mõnes üksikus kohas. Kunagisest 34-st kasvukohast on tänaseni alles jäänud vaid kaks, üks Hiiumaal Paopes ja teine Läänemaal Keemul. Rohekas õõskeel on mitmeti väga omapärane taim – lisaks üsna märkamatule välimusele on ta nõudlik ka oma kasvukohtade suhtes. Paljud inimesed ei teagi antud liigi olemasolust, kuid tegelikult kuulub orhidee esimese kategooria kaitsealuste taimede hulka. Linnastumise tagajärjel ei harita enam poollooduslikke kooslusi ning selle tõttu ongi õõskeele kasvukohad hävinenud. Üks kahest alles jäänud populatsioonist asub mu kodule väga lähedal Keemu rannaniidul ning mul tekkis võimalus Keskkonnaameti seirespetsialisti Ilona Lepikuga […]
17.12.2012

Õpilaspiletid aastatel 1945–2011

Kool on oluline põlvkondadevaheline lüli. Kool annab igal sügisel võimaluse uueks alguseks. 1. september on tarkuse päev, mille tavad on püsinud samasugusena. Igal aastal alustavad kooliteed uued õpilased ning esimese aabitsa kõrval saab 1. klassi laps ka oma esimese õpilaspileti. Õpilaspiletid on kõikidel õpilastel, mis on ühtlasi sidemeks selle kooliga. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
12.09.2012

Akadeemiake III/2012

Lubasin kirjutada seekordse Akadeemiakese juhtkirja. Kaks tööd olid juba varemast tuttavad, kuid et aimu saada, mida siis seekord võrku avalikult üles riputame, tuli ka teised väljavalitud läbi närida. Selja taga pikk päev, ohkasin, ja istusin arvuti taha. Osvald Rauba elulugu tema lapselapse Kristiina Rauba sulest. Nii. Vaatame. Oo, millised vahvad pildid Võrumaa külakapelliga! Millised huvitavad seigad minevikust! Edasi läks veel paremaks, kui avasin faili „Magus Võrumaa“, autoriks Triinu Avans. No mis magus? Mis värk? Ja siis ma jäingi lugema. Elasin kaasa poistele, kes aastal 1932 Pipi kombel tänavanurgal rõõmsalt (ebaausal teel omandatud) kommipoe saadusi närisid, sain teada, et mu enda […]
11.09.2012

Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses

Eestis kasvavatest looduskaitsealustest taimedest moodustavad märkimisväärse osa käpaliste sugukonna esindajad. Käpalised on erilised oma spetsiifiliste kasvukohaeelistuste poolest, mistõttu võib neid leida kasvamas eriskummalistes kohtades. Käpaliste sugukonda kuuluvad sõrmkäpad on lisaks veel huvitavad oma sagedase hübridiseerumise ning hübriidliikide tekke poolest. Hübriidse liigitekkega on seotud ka antud töös uuritud liigid. Kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp kuuluvad Eesti tavalisemate käpaliste hulka, mida kasvab üle Eesti. Sellegipoolest on nad looduskaitse all nagu kõik meie käpalised, paiknedes mõlemad III kaitsekategoorias. Taimi kui liikumatuid organisme mõjutab eriti tugevalt neid ümbritsev keskkond ja selle erinevad mõjutegurid. Seepärast on ohustatud taimeliikide paremaks kaitseks eriti oluline teada, millistes keskkonnatingimustes need […]
11.09.2012

Tuleviku kool

Inglise kirjanik John Galsworthy on öelnud: „Kui te ei mõtle oma tulevikust, siis teile seda ka ei tule.“ On väga oluline, et me pööraksime juba praegu tähelepanu sellele, millega aastate pärast peame silmitsi seisma. Igas valdkonnas oleks aga parem ennustamistöö ja spekulatsioonid kõrvale jätta ning selle asemel tulevikku juba ise looma hakata. Hariduse omandamise ja koolielu kohta kehtib selline tegutsemisviis kindlalt, sest need on meie ühiskonna ühtedeks alustaladeks ja tavaloogika ütleb, et alustalad paigaldatakse alguses, esimeste ja kindlatena, et kõik muu neile tugineda saaks. Milliseks on kujunemas Eesti koolisüsteem, mida aset leidvad muutused taotlevad ja kuhu need meid, õpilasi, õpetajaid, […]