18.09.2011

Laste hirmud

18.09.2011

Temperatuuride erinevused Eesti piires

18.09.2011

Tehiskeskkonna taimestiku ühised jooned

16.09.2011

KAUNIS VÄIKENE LUKSEMBURG

On 2003. aasta kevad. Ütlen viimast korda “head aega” oma lasteaiakasvatajale. Meie Mazda on täis väiksemaid mööblitükke ja mitmesuguseid kaasavõetavaid tarbeesemeid. Need on mõned mulle meelde jäänud mälupildid päevast, mil me Eestist lahkusime. Ees ootas väike rikas riik Luksemburg. Olin seal käinud juba kaheaastaselt, kuid sellest ma suurt ei mäleta. Lahkumisel olin viiene ning ei teadnud põhjuseid, miks me sinna kolisime. Mul polnud aimugi, et järgmised neli aastat muudavad mu elu täielikult. Esimene aasta: eluga kohanemine Kui olime Luksemburgi jõudnud, imestasin, kui puhas oli meie väikene kahetoaline katusekorter. Isa oli juba pool aastat Luksemburgis töötanud ja meie tulekuks kodu valmis […]
15.09.2011

INGERISOOMLASTE EESTI KAUDU SOOME EVAKUEERIMINE TEISE MAAILMASÕJA AJAL

SISSEJUHATUS Ingerisoomlased on väike rahvakild, kelle algne kodupaik oli Loode-Venemaa aladel, kuid kes ajaloo keerdkäikude tõttu on kaotanud sideme oma kodukohaga ning on rahvusena mööda erinevaid riike laiali pillutud. Ajaloolased on keskendunud ingerisoomlaste saatusele pärast Teist maailmasõda ja analüüsinud nende tänapäevaseid olusid, kuid evakueerimist kui protsessi ja Eesti osa selles on uuritud väga vähe. Näiteks Terje Anepaio artiklis „Soomlased“, mis on avaldatud Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt 1999. aastal kogumikus „Eesti rahvaste raamat“, on kogu protsess võetud kokku ühe lausega, milles öeldakse vaid, et kokkuleppel Soome riigiga viidi 1943. aasta märtsist kuni 1944. aasta juunini Eesti kaudu Soome üle 63 000 ingerisoomlase (Anepaio […]
13.09.2011

UNI JA UNEHÄIRED MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS

SISSEJUHATUS Inimene magab keskmiselt ühe kolmandiku oma elust ning seetõttu on kõik unega seotud probleemid väga olulised. Õppivale koolilapsele on korralik uni väga tähtis, kuid on teada, et kiire elutempo ja stressi tõttu ei maga suur osa õpilasi 9–10 tundi ööpäevas, mis on aga vajalik uneaeg noorukiealisele. Organism vajab regulaarselt puhkamist, et korralikult töös püsida. Unepuudust kannatavad inimesed ja loomad palju vähem kui näiteks toidupuudust. Kiire elutempo, stress ja organismile ebasoodsad harjumused, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja rohke arvuti kasutamine vähendavad uneaega ja organismi puhkestaadiumisse langemist. Samuti on inimesed ärkvelolekuaja juurde saamiseks hakanud kasutama erinevaid meetodeid ja ravimeid, nagu näiteks kohv, […]
11.09.2011

Kuvagu õpilasteadust!

Akadeemiake on esimest korda oma lugejate ees ekraanil. Toimetuskolleegium langetas otsuse tuua ajakiri pärast viit paberil ilmumise aastat Internetti, et parandada selle levikut. Nüüdsest on Akadeemiake tasuta kättesaadav. Kättesaadavaks tegime ka arhiivi. Paberil Akadeemiake alates sügisest 2011 enam ei ilmu. Täname seniseid tellijaid ja kutsume kõiki klikkima meie veebilehel! Ajakirja olemus jääb samaks. Endiselt avaldame gümnaasiumiõpilaste uurimistöid. Endiselt abistavad toimetuskolleegiumi liikmed noori autoreid, et nad jõuaksid rõõmsalt ning teotahteliselt oma elu esimese publikatsioonini. Kaastöödelt ootame iseseisvat mõttearendust, süvitsiminekut, eksperimentaalsust ja ennekõike seda, et neist peegelduks autori vaimne sära. Interneti eeliseks on aruteluvõimalus, selle vahetus, kiirus ning avatus. Kui paberväljaandes võis […]
11.09.2011

RIIGIKAITSEÕPETUS RAKVERE GÜMNAASIUMI NÄITEL

Viited ja lisamaterjalid on leitavad artikli PDF versioonis. SISSEJUHATUS 20 aastat tagasi toimus Eesti riigi poliitiline taasiseseisvumine. Selleks, et jälle toimivaks riigiks saada, tuli hakata üles ehitama erinevaid riiklikke struktuure. Nende seas on olnud  oluline ka kaasaegse riigikaitse loomine. Riigi kaitsmine pole ainult nende inimeste kohustus, kes kannavad vormi, vaid ka kõigi riigi kodanike ülesanne. Samuti on tähtis õpilasi võimalikult varakult riigikaitse probleemiga kurssi viia. Alates 1997. aastast õpetatakse Eesti Vabariigi üldharidus- ja kutsekoolides riigikaitseõpetuse valikkursust. Riigikaitseõpetuse eesmärgiks ei ole propageerida militarismi, vaid kasvatada noortes inimestes isamaalisust ja austust riigi vastu. Riigikaitseõpetus ei tähenda ainult teooria õppimist, vaid sellega kaasnevad […]