02.02.2016

Suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ökoloogia ja looduskaitse

Tänapäeval muutuvad üha aktuaalsemaks looduskaitset puudutavad teemad, sest toimunud järsud muutused keskkonnas (suurtööstuse areng, linnastumine, tehnoloogia ja majanduse areng) on mõjutanud loodust pöördumatult. Inimene on muutnud Euroopa maastikupilti suurel määral põllu- ja metsamajanduse ning elukohtade rajamisega. Seetõttu on järele jäänud vähe alasid, kuhu inimese mõju ei ole ulatunud. (Van Swaay et al, 2010) Samas on palju inimeste loodud piirkondi, mis on saanud mitmetele liikidele oluliseks elupaigaks. Sellised poollooduslikud alad vajavad inimese pidevat sekkumist, et säilitada liikide elupaiku ja nendest aladest sõltuvaid liike. Liblikaliikide peamised ohud on van Swaay et al (2010) andmetel põllumajandusarenguga kaasnenud uuendused, mis mõjutavad 90% ohustatud liikidest, […]
26.09.2015

Akadeemiake III/2015 (25)

Stereotüüp tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „stereos“, mis tähendab mh kõva või vastupidav, ning „týpos“ ehk tõlkes jäljend või jälg. Inimese teadmistes, suhtumises ja käitumises juurdunud (ehk vastupidav) arusaam (ehk jälg) millegi suhtes ühest küljest kergendab ja lihtsustab hakkama saamist igapäevases elus. Tänane inimene ei suuda või jõua paratamatult süüvida iga nähtuse detailidesse – olgu see siis kiiruse, info ülekülluse vms tõttu. Sel juhul stereotüübid aitavad teha piiratud teabe pinnalt kiiresti erinevaid otsustusi. Teisalt, ja ilmselt ei ole see lugejale uudis, on stereotüüpidel kahtlemata ka negatiivne külg – risk jääda kinni vanadesse stampidesse ja iganenud arusaamadesse. See mitte üksnes ei too kaasa suletuse kõige uue ees, vaid pikemas perspektiivis takistab ka arengut.
26.09.2015

Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu

Kord sõnastas Juhan Liiv järgmise mõttetera: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Kas olevik on selline, millisena seda kujutati ette minevikus ja mida see soosib tulevikuks? Mul on kujunenud arvamus, justkui oleks sõna „venelane” eestlase suus saanud sõimusõna maigu. Solvanguna on seda kasutanud ja kasutavad siiamaani iga päev eri vanuses inimesed. Eesti kirdeosas on venelasi palju ning kuigi üldine läbisaamine on hea, suudetakse endiselt käituda vahel nagu natsistlikud diskrimineerijad. Ega ainult russki pole kaudne solvamine, estonets on saanud sama tähenduse venelase kõnes. Mingisugune relvasõjajärgne Eesti versus Venemaa sõnasõda käib ikka veel. Sellise konflikti juuri otsides võib jõuda mitme sajandi võrra […]
26.09.2015

Eestis toodetud lehmapiimade koostise ja mikrobioloogiliste näitajate võrdlus

Antud teemat peab autor aktuaalseks, kuna lehmapiim on igapäevane toiduaine, mida inimesed on aastatuhandeid toiduks kasutanud. Piima tarbitakse joogipiimana, hapupiimatoodete saamiseks ning ka toorainena kulinaarias. Eestis on piimatööstus hästi arenenud ja seetõttu on turul esindatud lai valik lehmapiima tooteid. Narva linna kauplustes on võimalik osta erinevate tootjate joogipiima, mis on erineva rasvasusega ja sellest tulenevalt on ka hinnaerinevus üsna suur. Väiketootjate pastöriseerimata piima müüakse ka toidukioskites. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, milline testitud joogipiimadest sisaldab rohkem toitaineid, nagu valgud, suhkrud, C-vitamiin ning vähem mikroobe, mis võivad mõjutada piima kvaliteeti, säilivust ja toiduohutust. Töös analüüsiti nende näitajate suhtes nelja erineva rasvasusega […]
26.09.2015

Peitsainete mõju lõnga värvimisel seentega

Autor valis uurimistöö teemaks „Peitsainete mõju lõnga värvimisel seentega“, kuna teema on huvitav ja vähem uuritud kui taimedega lõnga värvimist. Uurimustöö põhiküsimuseks sai, kuidas reageerivad erinevad seened ja peitsid lõnga värvimisel. Vastuse väljaselgitamiseks võeti viis erinevat seent ja viis erinevat peitsi ning hakati katsete meetodil vastuseid otsima. Käesoleval uurimistööl on kolm eesmärki. Esiteks, milliseid värvitoone on võimalik saada, kasutades erinevaid seeni lõnga värvimiseks. Teiseks, kas ja kuidas mõjutavad peitsained ja peitsimise ajad värvitoone. Kolmas eesmärk oli saada võimalikult palju erinevaid toone. Püstitati kaks hüpoteesi: esiteks, et erinevaid peitsisid kasutades saadakse ühest seenest erinevaid toone ja teiseks, et erinevate seentega värvimisel […]
26.09.2015

Ruumiline luule

Käesolevas uurimistöös uuritakse ja seletatakse, mis on ruumiline luule. Mõiste peamise sünonüümina kasutatakse väljendit kuupluule. Töös analüüsitakse, millised on ruumilise luule teised võimalikud sünonüümid ning sõnastatakse ruumilise luule definitsioon. Töö põhiosa on autori panus eestikeelse luule mitmekesisusse: ise loodud ruumilised luuletused. Autorile teadaolevalt ei ole ruumilist luulet varem defineeritud. Tegemist on vähelevinud luulevormiga ning raamatutest selle kohta infot leida ei õnnestunud. Seega otsitakse internetipõhiste otsingumootoritega viiteid, kas ruumilisi luuletusi on varem loodud ja avaldatud. Võimalusel uuritakse olemasolevaid kuupluuletusi, nende autoreid ning viiteid ruumilise luule definitsioonile. Leitud teoseid analüüsitakse ja võrreldakse. Eelneva põhjal selgitab autor, millised teostest on ruumilised luuletused ning […]
26.09.2015

Ming’li keel

Käesolev uurimistöö keskendub tehiskeeltele ning tutvustab minu enda koostatud keelt. Idee teha sellisel teemal uurimus tekkis James Cameroni filmi „Avatar” vaatamisel. Ekraniseeringus kujutati Pandora elanikke, kellel oli omaette kultuur ja keel. Elanikud kõnelesid na’vi keeles, mis oli mulle seni tundmatu ning ajendas leidma selle kohta infot. Edasisel uurimisel selgus, et tegemist on ühe lingvisti poolt filmi otstarbeks välja mõeldud keelega ja see saigi aluseks minu teemavalikul. Püstitasin uurimuse peamiseks eesmärgiks selgitada välja, kas on võimalik üldse luua tehiskeel, mis oleks ühtlasi nii õpitav kui ka kõneldav, kui aeg selle väljamõtlemiseks on limiteeritud. Täiendavalt kujunesid välja järgmised uurimisküsimused: • mis vahe […]
26.09.2015

Poiste ja tüdrukute õppeedukuse võrdlus Puhja Gümnaasiumi 2. ja 3. kooliastmes

Eestis on haridus lastele kohustuslik seadusega määratud vanuseni. Haridus paneb aluse rahvale ja riigile, keelele, kultuurile. Seetõttu on oluline, et hariduse kvaliteet oleks kõrge ning iga laps, kes kooli astub, lõpetab selle võimalikult heade tulemustega ja laia hulga teadmistega. Meie ühiskond räägib meile, et iga inimene on eriline, omamoodi, kuid koolis hinnatakse kõiki õpilasi ühe mõõdupuu järgi. Kui ise põhikoolis õppisin, ütlesid õpetajad tihtipeale, et poistele on tavaliselt mõni teema või isegi aine kergem. Selge paistis olevat ka see, et poistel on koolis käitumisega rohkem probleeme ning et tüdrukud on hoolsamad ja kohusetundlikumad. Kuid minu enda klassis olid põhikoolis just […]