ajalugu ja kodu-uurimus
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
13.06.2017
Seksuaalvägivald on läbi aegade leidnud kasutust sõjarelvana. Naistega kauplemine on alati olnud päevakorras juba alates antiikajast, mil naistega kaubitsemise (või kauba röövimise) hästi tuntud näiteks on Trooja Helena lugu. Trooja Helenat tuntakse kahe asja järgi: ta oli kirjeldamatult ilus ja tema lugu räägib sellest, kuidas temast sai sõjasaak. Ehkki tol ajal vägistamist tänapäevasel moel ei defineeritud ja sedavõrd kauge aja kohta napib otseseid allikaid, on siiski tõsiasi, et naise kohtlemine objektina on seksuaalvägivallaga otseselt seotud nähtus ja seksuaalvägivalla aluseks, kui mitte isegi põhjuseks, ning Trooja Helena looga tõmmatav paralleel on siin selgelt nähtav. Samamoodi on tuntud ka näiteks viikingite rüüstamis- […]
13.06.2017
Meedia on elu lahutamatu osa, selle mõjuväljas on nii üksikindiviidid kui ka ühiskond tervikuna. Reaalsuse tajumisel ja tähenduste loomisel on meedial otsustav roll. Keelekasutusega kujundatakse sootsiumis tähendusi, määratakse, mida normaalseks peetakse, milliseid väärtusi ühiskonnas loomulikustatakse. Uurimistöö teema valik on tingitud autori suurest huvist meedia kui inimese kuvandi looja ning üldsuse mõjutaja vastu. Uurimistöö eesmärk on tekstianalüüsi meetodil teada saada, kuidas kujutab trükimeedia naisi, täpsemalt, kes on need naised, keda kujutatakse, ning milliseid tegevusi nende puhul loomulikustatakse. Töös analüüsib autor kahe erineva aasta, 1984 ja 2013, persoonilugusid ajakirjas Nõukogude Naine ja Eesti Naine ning toob välja, millised on põhilised märksõnad, mis […]
03.12.2016
Linnastumise hoogustumine toob iga päevaga linnadesse uusi elanikke. Märkamatult kaasneb sellega vajadus ehitada uusi elumaju, kontorihooneid jne. Tihti ei pane aga inimesed tähele, et samal ajal kui linnaruumi kerkivad uued kaasaegsed ehitised, jäävad paljud vanemad hooned hoopiski unarusse. Ma valisin selle teema, kuna mahajäetud hooned on minus alati põnevust tekitanud. Nende olemasolu linnas on vältimatu ning nende arvukus märkimisväärne, kuid inimesed ei kipu neile tähelepanu pöörama. See tekitaski minus küsimuse, kui palju on tegelikult Tartus mahajäetud hooneid. Samuti olen teemaga palju kokku puutunud, organiseerides võistkondlikke seiklusmänge, mille läbiviimise kohaks on tihti mahajäetud hooned. Töö põhiliseks eesmärgiks on välja selgitada, kui […]
03.12.2016
Käesoleva praktilise töö eesmärk on koguda infot minu vanaisa Matti Piirimaa kohta, et koostada biograafia, mis annaks täpsema ülevaate tema lapsepõlvest, kooliteest, pereringist, õpetaja- ja direktoriaastatest, tööst haridusministri asetäitjana ning kujunemisest tõlkijaks. Idee tekkis pärast mitmeid perekondlikke koosviibimisi ja suuremaid suguvõsa kokkutulekuid, kus vanaisa Matti alati suurepärase mälu ja esinemisoskusega oma noorusest on jutustanud ja ka juba kuuldud lood huvitavaks muutnud. On oluline, et järeltulevatel põlvedel oleks teadmisi esivanemate kui oma perekonna kui ka rahva kultuurikandjate kohta. Varasemast eluolust annavad ülevaate küll raamatud, filmid ja ka koolitunnid, kuid kellegi vahetute kogemuste ja mälestuste kuulamine ning kirjapanemine aitab luua tõetruuma ettekujutuse. […]
19.05.2016
Uurimistöö eesmärk oli uurida Koeru Keskkooli õpilaste osalemist võistlussarjas TV 10 Olümpiastarti. Valisin selle teema, sest mulle endale meeldib sport ja tegelen sellega regulaarselt. Seda teemat uurides oli huvitav teada saada, kuidas on Koeru koolil võistlussarjas läinud ja milliseid tulemusi on saanud minu mitu head sõpra aastaid tagasi. TV 10 Olümpiastarti on Eesti kõige suurem ja olulisem kergejõustikuvõistlus. Meie kooli noored on sarjas osalenud 14 aastat. TV 10 Olümpiastardis on kohal oma vanuseklassi Eesti parimatest parimad kergejõustiklased. Protokolle uurides sain teada, kui palju õpilasi on Koeru Keskkoolist jõudnud esimese kahekümne hulka, palju on saavutatud medalikohti, kes on olnud parimad sportlased […]
02.02.2016
Antud uurimistöö käsitleb Karksi valla aukodaniku, põlise mulgi ja kodu-uurija Asta Jaaksoo elulugu, tema õpetajatööd ning rolli Mulgimaa kirjaniku August Kitzbergi muuseumi perenaisena. Uurimistöö teema valik põhineb isiklikul huvil uurida põhjalikult oma juuri, sest proua Asta on töö kirjutaja vanatädi, kelle 85. sünnipäeva tähistasime käesoleva aasta 28. aprillil. Töö eesmärk oli jäädvustada Karksi valla ühe värvika ja aktiivse persooni, Asta Jaaksoo elulugu, õpetajatöö mured ja rõõmud ning tema panus kodukoha kultuurilukku. Töö põhineb nii kirjalikel kui ka suulistel allikatel. Eesmärgi täitmiseks intervjueerisin Astat, tema õde Hellenit ja proua nooremat tütart Estat. Töö kirjutajana kuulasin huviga vanatädi ja tema õe mõtisklusi […]