18.02.2017

Tõlke ekvivalentsus Jerome Klapka Jerome’i „Kolm meest paadis“ näitel

Tõlkimine ja tõlgendamine ümbritsevad meid iga päev ning on osa kaasaegsest vahendavast infoühiskonnast. Taoline käsitlus muudab valdkonna väga aktuaalseks. Ometi on tõlketeooria Eestis üsna vähe uuritud valdkond, mida iseloomustavad lünklik ajalugu ning puudulikud teoreetilised mõisted. Käesoleva töö eesmärk on anda lühiülevaade Eesti tõlkeloost, keskendudes tõlketeoreetilise mõiste „ekvivalentsus“ põhjalikumale uurimisele. Töös püüab autor leida universaalset definitsiooni ekvivalentsusele ning mõiste erinevaid funktsioone ning sellega seonduvaid tõlkemeetodeid rakendades analüüsida Jerome Klapka Jerome’i teost „Kolm meest paadis“. Uurimistöö üleüldise uurimisvaldkonna ning kategooria valimises mängis olulist rolli 2014/2015. õppeaasta  emakeeleolümpiaadi teema „Ilus eestikeelne lause“. Teema valiku konkretiseerimise ajendiks oli fakt, et eesti keeles ei ole […]
03.12.2016

Piltlike väljendite tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassides

Valisin teema, selleks et teada saada, kuivõrd tuntakse piltlikke väljendeid tänapäeva võõr- ja laensõnastuvas eesti keeles. Seda just seetõttu, et olen märganud, et tänapäeval eesti keele ja kirjanduse gümnaasiumiõppekavas piltlike väljenditega otseselt ei tegeleta: ei õpetajad ega ka õppematerjalid pööra neile tähelepanu. Seda võib põhjendada asjaoluga, et kohatu kujundliku keele kasutamine võib õpilase loodud teksti stiili negatiivselt mõjutada. Samas hõlbustab piltliku keele tundmine paljude raamatute, ka kohustusliku kirjanduse, lugemist, sest osad fraseologisme sisaldavad laused võivad tunduda lugeja jaoks ebamäärased ja loogikale mitte vastavad, kui nende tähendust ei teata. Töö uurimisprobleemiks on fraseologismide tundmine Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Probleemi avamise aluseks on […]
03.02.2014

MSN-suhtluse keelelised eripärad

Internet loodi USAs 1960. aastatel. Kogu maailma inimesed kasutavad aina rohkem arvuteid ning internetti ning võib öelda, et suhtlemine internetis on meie elu lahutamatu osa. Anni Oja jagab internetisuhtluse viieks tüübiks: üldmeedia, personaalmeedia, otsesuhtlus, grupimeedia, veebipõhised suhtlusvõrgustikud. MSN kuulub otsesuhtlusprogrammide hulka. (Oja 2010, lk 12) See erineb teistest internetisuhtluse viisidest selle poolest, et sõnum saadetakse kiiresti ning selle korduvaks ülelugemiseks ei jää palju aega. MSN-is on oluline pigem mõte kui õigekiri ning kasutatav keel on teistsugune kui see, mida räägitakse iga päev. Autor valis teemaks MSN-suhtluse keelelised eripärad, et uurida, milline on MSN-i keel ning kas see on tõesti erinev sellest […]
03.02.2014

Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse

Inimene omandab emakeele peaaegu märkamatult –vanemate ja lähedastega suheldes, süstemaatilisem keeleõpe algab koolis. Eesti keele hea valdamine on aluseks ka teiste õppeainete edukaks õppimiseks ning elus hakkamasaamiseks. Emakeeleolümpiaadi uurimistöö „Tüdrukute ja poiste keelevead ning õpilaste suhtumine õigekeelsusesse“ valiti sellepärast, et töö kirjutajale pakkus huvi, kuidas kooliõpilased õigekeelsusesse suhtuvad ning kui kõrgelt nad oma emakeelt hindavad. Teema on väga aktuaalne ning leidnud meedias uue õppekavaga seoses kajastust. Töö kirjutajat huvitas, kui olulisel kohal on õigekeelsus õpilaste igapäevaelus ning kuidas suhtlusvõrgustikes suheldakse. Uurimistöö eesmärgiks seati uurida 9.–12. klassi poiste ja tüdrukute keelevigu ning otsida kinnitust väitele, et poisid teevad rohkem vigu kui […]
20.10.2013

Õigekeelsuse eiramine Wimbergi isikustiili osana

Enamikus keeltes on kehtestatud oma reeglid ja keelenormid. Neid püütakse kirjakeeles järgida. Kõnekeelendeid kasutatakse suulises kõnes ja need kuuluvad madalamale stiilitasandile. Seetõttu pole neid soovitatav kasutada kirjakeeles. Igapäevasesse keelde kuuluvad näiteks murdelisus ja släng. Suulises kõnes kohtab lisaks neile veel muidki erinevusi kirjakeelest. Mõned kirjanikud eiravad õigekeelsust, et olla erinevad ja rõhutada oma stiili. Eriti märkab seda Jaak Urmeti, kirjanikunimega Wimbergi loomingus. Wimberg ise ütleb oma kirjastiili kohta järgmist. „See kirjaviis hakkas mulle meeldima, tundudes luulepärane, stiilne, õigustatud ja loomulik, sobides mu luuletustega ja mu endaga. Jäingi seda luules ja proosas kasutama, passinime all artikleid jms kirjutades aga mitte, sest […]
20.10.2013

Murdesõnade tundmine tänapäeva kooliõpilaste hulgas

Murre on kindla piirkonna eripärane keelekuju. Erinevalt kõne-, kirja- ja arvutikeelest, mis on justkui orgaanilised olendid, on murdekeel juba kaua aega n-ö puutumatuna püsinud. Siinse töö põhieesmärk on uurida Muhu murdesõnu – kas ja kui palju õpilased neid tunnevad, kas sõnade äratundmisel mängib rolli vanus ning kas õpilased, kel juured Muhus, tunnevad etteantud sõnu paremini. Uurimiseks on töö autor „Väikesest murdesõnastikust“ ning ajalehe Saarte Hääl „Muhu uudiste“ rubriigist välja valinud 60 sõna ning neid siis 10., 11. ja 12. klassidel seletada lasknud. Ülesehituselt on töö jaotatud kolme ossa. Esimeses peatükis antakse lühike ülevaade murretest: lähemalt on peatutud saarte murdel, samuti […]
17.06.2013

Stiilivärvinguga sõnavara seos meediateksti sõnumiga

Suhtluse eesmärgiks nimetatakse info edastamist, uute teadmiste hankimist ja olemasoleva info analüüsimist. Sageli on suhtluse eesmärgiks ka mõjutada kellegi mõtlemist, arvamust või tegevust. „Sõnumi eesmärk ja mõju on huvitanud tekstiga tegelejaid antiikajast alates.“ (Kasik 2007: 93) Tänapäeval on rohkem uuritud üldisi keelekasutust juhtivaid tunnuseid ja seaduspärasusi, et kasutada argumenteerimisvõtteid, millega on hea lugejat omapoolsete väidetega mõjutada. Meedia muudab vahel keerulistest probleemidest arusaamise mõistetavamaks ja lihtsamaks. Uurimistöös toetusin peamiselt Tiit Hennoste, Reet Kasiku ja Külliki Kase meediateksti analüüsiga seotud materjalidele, sest nemad on ulatuslikult tegelenud meediakeele, -stiili ja mõjutamise uurimisega. Mõtte uuesti ajakirjandusvaldkonda süüvida andis minu sisuline juhendaja. Positiivse tagasiside sain […]
17.06.2013

Küsimusjärjendi pikkus MSN-i suhtluses

Me esitame küsimusi iga päev ja ootame neile ka vastuseid. Mõne küsimuse puhul tuleb vastus kohe, mõnikord aga alles natukese aja pärast. Siiski on ka selliseid olukordi, kus küsimused ei saagi vastust. Igal küsimusel on oma eesmärk. Mõne küsimuse eesmärgiks on informatsiooni saamine, mõne küsimuse puhul on oluline hoopis teise inimese arvamus mingi asja kohta. Uurimistöö autor valis küsimusjärjendite uurimise teema, kuna küsimuste esitamine kuulub meie igapäevaste tegevuste hulka. Sellest tuli soov küsimuste esitamise ja vastuste kohta pisut rohkem teada saada. Lisaks sellele oli oluline ka põhjus, et virtuaalmaailm, sealhulgas suhtlusprogramm MSN, kuulub tänapäeva noorte ellu. Tihti suheldakse MSN-is või […]