02.10.2018

FORMALDEHÜÜDI MIGRATSIOONI MÄÄRAMINE MELAMIINPLASTIST VALMISTATUD TOIDUNÕUDEST

Valitud teema on seotud reaalse igapäevase eluga. Keskkond on üha aktuaalsemaks muutuv teema ning toidunõusid kasutab iga inimene päevast päeva. Melamiinplastist toidunõud valiti töö teemaks just seetõttu, et tegu on plastiga, mida varasemalt kasutati pidevalt just lastenõude valmistamiseks, kuid mis viimasel ajal on asendatud klaasist nõudega. Samuti on meedias üha levinum plastnõudega kaasnevate ohtude väljendamine ja nendest loobumise propageerimine. Autor soovis võimalikke ohte uurida ning katseliselt saada tõendeid, mis vastavad väited ümber lükkavad või neid kinnitavad. Arvestati ka sellega, et valitud teemaga seonduvaid avaldatud uurimusi, eelkõige eestikeelseid, leidus väga vähe. Töö eesmärgiks oli: uurida formaldehüüdi migreerumist melamiinplastist valmistatud nõudest toiduainetesse. […]
25.01.2018

Värskas müüdavate apelsini täismahlade ja värskelt pressitud apelsinimahla C-vitamiini sisalduse määramine tiitrimisel

Eesti elanikud on oma tarbimisharjumuste poolest muutunud järjest terviseteadlikumaks. Selle tendentsi üheks näitajaks on ka asjaolu, et järjest rohkem eelistatakse täismahlasid mahlajookidele. Erinevate Eesti mahlatootjate müüdavamate mahlade edetabeli tipus on apelsinimahl. (Mägi: 2016) Täismahla peetakse tänapäeval pigem toiduks kui joogiks, sest ta on vitamiinide, mineraalainete jm poolest väga toitainerikas. Mahla juues saab katta oma päevase vitamiinivajaduse. Täiskasvanud inimese soovituslik päevane C-vitamiini kogus on 75 mg, kuid veelgi rohkem peaksid seda tarbima näiteks raske füüsilise töö tegijad ja sportlased. (Zilmer jt: 1999, lk 219) Tarbides päevas näiteks kaks klaasi (400 ml) apelsinimahla, saab organism isegi rohkem C-vitamiini, kui päevane vajadus ette […]
10.10.2017

Kui hästi toimib ammoniaagi passiivmõõtmine – Eesti kogemus

Eestis on ammoniaagi pidevseiret tehtud aastast 2015. See andis võimaluse võrrelda passiivkogujate mõõtmistulemusi pidevseirega, mis peaks olema täpsem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna passiivkogujad on tehtud Rootsi Keskkonnainstituudi (IVL) kogujatega sarnaselt ja neid on korduvalt võrreldud, mõõtes kogujatega reaalsetes tingimustes. Kooskõla on hea. Tüüpilised ammoniaagi passiivkogujate näidud taustaaladel on enamasti 1­­–5 µg/m3. (GLOBE, 2016, Kiss, 2015), kuid pikaajaline foon Lõuna-Soome taustaalal on kuni 0,3 mg/m3 (Lyobovtseva jt, 2010). Ka Eesti  taustaala (Lahemaa) seni mõõdetud kontsentratsioonid sarnanevad Soomes mõõdetutega (Maasikmets, 2016). Passiivmõõtmiste ja pidevseire tulemuste vahel on suurusjärguline erinevus. Töö eesmärk on välja selgitada, kui hästi vastavad passiivkogujate mõõtmised värskelt […]
10.10.2017

Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve c70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimise abil

Tööstustootmise tulemusena satuvad keskkonda suurenenud kontsentratsioonis paljud aromaatsed ühendid, mis on omakorda toksilised enamikele seal viibivatele elusorganismidele. Paljud mikroorganismid on võimelised aromaatseid ühendeid lagundama ning neid on võimalik kasutada bioremediatsiooni efektiivsuse suurendamiseks. Tõstmaks aromaatsete ühendite lagunemise kiirust, tuleb eelnevalt uurida keskkonda puhastavate bakterite võimekust ning bakterites toimivaid aromaatsete ühendite lagunemisradu ja põhirolli mängivaid ensüüme. Üks olulisim võtmeensüüm aromaatsete tuumade lõhustamisel on katehhooli 2,3-dioksügenaas (C23O). Käesolev uurimistöö käsitleb Läänemerest, Narva lahest isoleeritud Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 ja selle fenooli lagundamisraja võtmeensüümi katehhooli 2,3-dioksügenaasi. Uuritav bakter on võimeline lagundama toksilisi aromaatseid ühendeid, fenooli ja naftaleeni, ning muutma nende ühendite lagundamisel tekkivat katehhooli […]
13.06.2017

Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st

Furcellaria lumbricalis ehk punavetikas on vetikaliik, mis kasvab Eestis Kassari lahes. Punavetika keetmisel vees 100 °C juures eraldub punavetikast geelistuv aine furtsellaraan. Furtsellaraanil on omadus moodustada geele (tarret). Selle omaduse tõttu saab seda kasutada erinevates tootmisharudes, näiteks toiduainetetööstuses. Kirjanduses kirjeldatakse karrageenide tootmist leeliselises keskkonnas. Kuna furtesellaraan kuulub karrageenide hulka, siis saab seda võrrelda nende tootmisega. Furtsellaraani tootmine maailmas on jäänud vaid ühte ettevõttesse Saaremaal (Est-Agar AS). Ettevõttes on ekstraheeritud furtsellaraani aastakümneid neutraalses keskkonnas ning leelisega on töödeldud produkti peale ekstraktsiooni. Sellist metoodikat on rakendatud keskkonnasäästlikkuse tõttu ning see on ühtlasi ka majanduslikult odavam. Eestis toodetud furtsellaraani kasutatakse toiduainetetööstuses marmelaadi ning […]
14.09.2016

Erinevate vedelike mõju munakoorele

Koduses majapidamises leidub tavaliselt väga palju erineva toimega vedelikke. Mõningaid kasutatakse toiduvalmistamisel, mõningad leiavad kasutust autode juures. Mulle hakkas huvi pakkuma, millised on mõningate vedelike toimed munakoorele. Uurisin ja sain teada, et munakoor sisaldab palju kaltsiumit (Liivapuu, 2014). Kaltsium on ühtlasi ka hammaste üks koostisosa. Valisin uurimistöö sisuks katse tegemise, sest mulle on alati huvi pakkunud ainetega toimuvad muutused. Tahtsin teada, millist mõju avaldavad munakoorele erinevad vedelikud, sellepärast kasutasin akuhapet, äädikat ja Coca-Colat.
14.09.2016

Lõikelillede säilitamiseks kasutatavad nipid

Meie töö teemaks on lõikelillede säilitamiseks kasutatavad nipid. Toome sageli kodudes lilli vaasi. Mõned lilled säilivad kauem, teised närbuvad rutem. Oleme kuulnud, et suured inimesed kasutavad erinevaid nippe, kuidas lilled seisaks vaasis kauem värskena. Meie ise teadsime, et mõnikord lõigatakse lille varrest osa ära ja et lilled pannakse jahedasse vette. Otsisime internetist erinevaid nippe, kuidas lilli kauem vaasis hoida ja asusime katsetama.
14.09.2016

Piima säilimine toatemperatuuril

Töö eesmärgiks oli välja selgitada, mis juhtub erinevate piimadega toatemperatuuril. Valisin sellise töö teema, sest see huvitas mind. See oli väga vajalik katse, kuna ma ei teadnud, mis juhtub piimaga, kui see on pikka aega külmkapist väljas. Töö hüpotees oli, et toatemperatuuril seismisel läheb piim halvaks.