17.06.2013

Ravimtaimede kasutamine

Erinevate terviseprobleemide korral on ravimtaimi ja taimseid preparaate kasutatud väga kaua. Praegusel ajal on umbes 40% ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimeaineid. (Internet 9) Enamik taimsetest preparaatidest on saadaval ilma retseptita ja just see hõlbustab nende kättesaadavust, kuid võib põhjustada ka valet tarbimist. Paljud inimesed korjavad või kasvatavad ravimtaimi ise. Ravimtaimede tõhusa ja ohutu kasutamise propageerimisel on oluline roll kõigil meditsiinitöötajatel ja terviseajakirjandusel. Töö eesmärk oli selgitada ravimtaime mõistet, anda lühiülevaade taimeravi ajaloost, tavainimeste teadmistest ravimtaimede kohta, küsida meditsiinitöötajate arvamust ravimtaimedega ravimise kohta ja koostada väike ravimtaimede koduaabits kümnest arstide arvates olulisemast ravimtaimest. Metoodika: uuringus osales 51 tavainimest, kes […]
22.05.2012

Escherichia coli ribosoomi metüültransferaasi RlmH katalüütiliste aminohapete kindlaksmääramine

Pärilik teave, mis on talletatud geenides, realiseerub valkude sünteesi kaudu. Valke sünteesivad kõigis elusorganismides molekulaarsed nanomasinad – ribosoomid. Ribosoomid koosnevad RNA-st ja valkudest. Ribosoomide RNA komponent (rRNA) erineb paljudest teistest RNA molekulidest, sisaldades lisaks tavalistele nukleotiididele hulgaliselt keemiliselt muudetud ehk modifitseeritud nukleotiide. Nimetatud modifitseeritud nukleotiidid paiknevad ribosoomi olulistes piirkondades, nad on evolutsiooniliselt konserveerunud ning nende sünteesiks kulutavad rakud palju ressurssi. Kõik need omadused viitavad modifitseeritud nukleotiide tähtsusele raku elutegevuses. Vaatamata üle 50 aasta kestnud uurimustele ei ole teada paljude ribosoomi RNA modifikatsioonide täpne ülesanne ja sünteesimehhanism. Soolekepikese (Escherichia coli) ribosoomi toimimiseks oluline heeliks 69 sisaldab kolme konserveerunud modifitseeritud nukleotiidi: kaht […]
18.09.2011

Abordid aastatel 1990–2007 ja nende vähenemise mõjutegurid

18.09.2011

Meedia noore inimese seksuaalse arengu toetajana

13.09.2011

UNI JA UNEHÄIRED MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS

SISSEJUHATUS Inimene magab keskmiselt ühe kolmandiku oma elust ning seetõttu on kõik unega seotud probleemid väga olulised. Õppivale koolilapsele on korralik uni väga tähtis, kuid on teada, et kiire elutempo ja stressi tõttu ei maga suur osa õpilasi 9–10 tundi ööpäevas, mis on aga vajalik uneaeg noorukiealisele. Organism vajab regulaarselt puhkamist, et korralikult töös püsida. Unepuudust kannatavad inimesed ja loomad palju vähem kui näiteks toidupuudust. Kiire elutempo, stress ja organismile ebasoodsad harjumused, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja rohke arvuti kasutamine vähendavad uneaega ja organismi puhkestaadiumisse langemist. Samuti on inimesed ärkvelolekuaja juurde saamiseks hakanud kasutama erinevaid meetodeid ja ravimeid, nagu näiteks kohv, […]