13.06.2017

Avatud materjalidega kontrolltööd ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajate kogemused ja hoiakud nendega seoses

Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata. Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini. Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? […]
18.02.2017

Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel

Elame ajajärgul, mil võib igapäevaselt meediast kuulda-lugeda arvukatest korrarikkumistest ja toimepandud süütegudest. Ühtlasi võib märgata, kuidas uudisnuppudes on tihtipeale üheks märksõnaks just alkohol. Viimane on saanud meie regiooni ja kultuuriruumi pea lahutamatuks osaks tähtpäevade tähistamise juures ning paraku võib juhtuda, et vahel ei piirdu alkoholi tarbimine üksnes tarbija enese tervise kahjustumisega, vaid kahjud võivad edasi kanduda ka ümbritsevasse keskkonda. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on läbi statistilise analüüsi välja selgitada, kuidas ning kui suurel määral soodustab alkoholi tarbimine õigusvastast käitumist tähtpäevadel. Uurimistöö käigus analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti kuritegevuse statistikat aastate 2010–2014 kohta. Võrdlemismaterjali saamiseks valis autor viie aasta peale välja nii kolm […]
18.02.2017

Laste joonistusoskuse seos ealise arenguga

21. sajandi kiires elutempos ei leidu lastevanematel tihti aega süveneda oma eelkooliealiste laste joonistustesse. Joonistused on lapse kõige tähtsamaks suhtlusvahendiks ning nende uurimine koos lapsega annab aimu tema mõttemaailmast ja arengust. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse laste joonistusoskuste arengut. Uurimistöö eesmärk on vaadelda, milline on laste joonistustes peituv info, kas joonistamine ning laste areng on omavahel seotud ning kuidas muutuvad joonistused vanusega. Töö käigus viidi Tartu lasteaias Midrimaa kahes vanuserühmas läbi eksperiment,  selgitamaks välja, millised erinevused ilmnevad laste joonistustes ning kuidas nad ise oma joonistusi selgitavad. Katse käigus paluti lastel joonistada inimest vabalt valitud värvidega. Lastele oli kasutamiseks värvipliiatsid ning paber suuruses […]
03.12.2016

Selfie – eneseesitlus fotosilma läbi Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme näitel

Elades 21. sajandil, oleme üha enam ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ja sotsiaalmeediaportaalidest. Aina rohkem on lastel ja noortel kasutajakonto erinevates suhtlusportaalides, kus suurel osal neist tegelikult vanusepiirangute tõttu kontot olla ei tohikski. Hetkel on populaarseimad suhtlusportaalid Facebook, Instagram, Twitter ja Snapchat. Pikka aega oli Facebook neist kõige tuntum, kuid kuna see hakkab vaikselt oma uudsust minetama, on töö autor otsustanud oma töös koguda andmeid Instagramist. Käesoleva uurimistöö aluseks on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilaste seas korraldatud küsitlus selfie’de kohta. Töö eesmärgiks on saada ülevaade nii küsitluse tulemusena kogutud andmetest, kus keskendutakse põhiliselt selfie’de tegemisele ning avalikustamisele, kui ka Instagramist kogutud […]
14.09.2016

Õpilaste hirmud

Ilmselt on iga inimene vähemalt kord elus hirmu tundnud. Erinevatel inimestel ja erinevas vanuses inimestel on ka erinevad hirmud. Antud töös oli eesmärgiks uurida, millised asjad, olukorrad või tegevused tunduvad olevat kooliõpilastele hirmutavad. Kuna hirmude valdkonnas pole Konguta koolis uurimust tehtud, siis seadsime käesoleva töö eesmärkideks välja selgitada: 1) kas Konguta kooli õpilased kardavad midagi, tunneva hirme; 2) kuidas poiste ja tüdrukute hirmud erinevad; 3) milline on Konguta kooli õpilaste hirmude edetabel.
27.05.2015

Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli lõpetajate karjäärivalikud 2014. aastal ja valikuid mõjutavad tegurid

Valikutel, mida õpilastel pärast põhikooli lõpetamist teha tuleb, on nii isiklik kui ka ühiskondlik tähtsus. Õigesti kujundatud karjäärist sõltuvad konkreetse isiku materiaalne kindlustatus, rahulolu iseendaga ja positsioon ühiskonnas. Põhikooli riiklik õppekava sätestab § 3 lõikes 5, et põhikool peab aitama õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagama valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel. Põhikooli lõpetanud noorukil peaks olema arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. Probleem peitub selles, et kõigil õpilastel pole selleks ajaks kindlaid seisukohti oma tulevikuplaanide ja ka karjäärivalikute suhtes kujunenud, ning see on tingitud nende erinevast stardipositsioonist. Ka ühiskonnal pole sageli selget ettekujutust, […]
04.02.2015

Sotsiaalne tõrjumine klassikollektiivis

„Inimene on sotsiaalne loom.“ Sellise väite esitas 1972. aastal Ameerika psühholoog Elliot Aronson. Inimesel on kolm peamist emotsionaalset vajadust: vajadus kiindumuse järele, vajadus heakskiidu järele, ja vajadus omada kindlustunnet selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Nende vajaduste mittetäitmine tähendab, et inimesel võivad kujuneda emotsionaalsed, psühholoogilised ja isegi füüsilised probleemid. Sellised probleemid võivad tekkida näiteks juhul, kui inimene on sotsiaalselt tõrjutud. (Käär, 2005) Sotsiaalne tõrjumine on koolikiusamise liik, millele on võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud. Pigem keskendutakse füüsilisele ja vaimsele kiusamisele. Seda väidet tõestab fakt, et antud uurimistöö koostamisel oli materjalide leidmine keeruline ning samal teemal koostatud uuringud sisuliselt puuduvad. […]
03.11.2014

Neidude eneseotsingud noorteromaanides

Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori. Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288). Järgneva töö […]