Eestis toodetud lehmapiimade koostise ja mikrobioloogiliste näitajate võrdlus

Arhiiv


Eestis toodetud lehmapiimade koostise ja mikrobioloogiliste näitajate võrdlus

Maria Jemeljanova
NARVA KEELTELÜTSEUM Klass: 11 Juhendajad: Svetlana Anissimova ja Triinu Visnapuu Uurimistöö osales 2015. a õpilaste teadustööde riiklikul ja keskkonnauurimuste GLOBE konkursil

Antud teemat peab autor aktuaalseks, kuna lehmapiim on igapäevane toiduaine, mida inimesed on aastatuhandeid toiduks kasutanud. Piima tarbitakse joogipiimana, hapupiimatoodete saamiseks ning ka toorainena kulinaarias. Eestis on piimatööstus hästi arenenud ja seetõttu on turul esindatud lai valik lehmapiima tooteid. Narva linna kauplustes on võimalik osta erinevate tootjate joogipiima, mis on erineva rasvasusega ja sellest tulenevalt on ka hinnaerinevus üsna suur. Väiketootjate pastöriseerimata piima müüakse ka toidukioskites.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja, milline testitud joogipiimadest sisaldab rohkem toitaineid, nagu valgud, suhkrud, C-vitamiin ning vähem mikroobe, mis võivad mõjutada piima kvaliteeti, säilivust ja toiduohutust. Töös analüüsiti nende näitajate suhtes nelja erineva rasvasusega pastöriseeritud joogipiima ja kahe tootja pastöriseerimata piima. Tulemuste põhjal saab teha järelduse, millise toote tarbimisel saaks organism võimalikult palju toitaineid ja millise piima tarbimine on ohutu.

Hüpotees: pastöriseeritud piim sisaldab vähe mikroobe ja on tarbimisel ohutu, kuid vähema valkude, süsivesikute ja vitamiinide sisaldusega. Pastöriseerimata piim sisaldab suurt hulka toitaineid, aga võib olla tarbijale ohtlik, kuna seda piima ei kuumtöödelda ja selles sisaldub rohkem mikroorganisme (sh võimalikke patogeenseid baktereid).

Uurimuses oli püstitatud mitu ülesannet:
• tutvuda lehmapiima põhiliste iseloomulike näitajatega (happesus, mikrofloora,
kvaliteedinäitajad, valkude, rasvade, süsivesikute ja vitamiinide sisaldus);
• tutvuda Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate piima kvaliteedinõuetega;
• tutvuda erinevate piima koostise ja mikrobioloogiliste näitajate määramise meetoditega;
• määrata katseliselt kuue piima valgu, suhkru ja C-vitamiini sisaldus ja mikroelementide
arvukus;
• töödelda ja üldistada katsete käigus saadud andmed ja esitada järeldused.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.