Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste finantskirjaoskuse tase 11-ndate ja 12-ndate klasside näitel

Arhiiv


Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste finantskirjaoskuse tase 11-ndate ja 12-ndate klasside näitel

Olga Kudrjavtseva
TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM Klass: 11 Juhendaja: Urmas Heinaste

Paljud õpilased plaanivad pärast kooli lõpetamist asuda vanematest eraldi elama. Rahalises mõttes on see üsna raske, kuna vanematest iseseisvalt elamiseks on vaja teenida raha ja mis kõige olulisem – osata sellega õigesti ümber käia. See aga ei ole üldse lihtne, sest koolides seda eriti ei õpetata ja mitte igas peres ei räägi vanemad lastele raha tulemuslikust haldamisest. Rohkem kui pool 18–19-aastastest Eesti noortest (64%) ei osale oma pere rahaasjade kontrollimises (Saar Poll OÜ, 2015). Hakates elama vanemate poolt piiranguteta, on oht langeda erinevate ahvatluste ohvriks, näiteks soetada uued, aga mitte alati vajalikud riided, ehted, elektroonilised seadmed ja käia reisimas. Taolisi oste tehes tuleb aga alati meeles pidada, et enne peab täitma tähtsamad kohustused, näiteks maksma tähtsamad arved nagu korteri üüri- ja/või kommunaalkulud ning arvestama vajalikke toidu- ja transpordikuludega.

Finantskirjaoskus on rahaliste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise kombinatsioon, mis on vajalik selleks, et teha vastutustundlikuid finantsotsuseid, mis põhinevad isiklikel asjaoludel ja mida on vaja selleks, et parandada rahalist heaolu (Australian Securities and Investments Commission, 2014).

Finantskirjaoskust saab õppida spetsiaalsetel koolitustel või iseseisvalt. Iseseisvalt saab seda teha, lugedes raamatuid, artikleid või analüüsides oma kogemusi. Tartu Annelinna Gümnaasiumis (TAG) seda ei õpetata, ka mitte valikainena.

Üheks võimaluseks finantskirjaoskust uurida on teha seda küsimustiku abil. Autor valis just selle meetodi, kuna see on vastajatele tuttav, töö autorile kättesaadav ja võimaldab koguda palju andmeid. Erinevalt tervise kirjaoskusest, mida tavaliselt mõõdetakse ühega kolmest standardiseeritud testist, ei ole praegusel hetkel olemas üldtunnustatud vahendeid, et mõõta finantskirjaoskust (Huston, 2010). Seetõttu kasutas töö autor ankeedi koostamiseks erinevatest allikatest pärinevaid küsimusi.