TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI 10.–12. KLASSIDE ÕPILASTE TRANSPORDIEELISTUSED KOOLI LIIKUMISEL, NEID MÕJUTAVAD TEGURID NING MÕJU TERVISELE JA KESKKONNALE

Arhiiv


TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI 10.–12. KLASSIDE ÕPILASTE TRANSPORDIEELISTUSED KOOLI LIIKUMISEL, NEID MÕJUTAVAD TEGURID NING MÕJU TERVISELE JA KESKKONNALE

RAIN ALVAR KÕLLAMAA
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM Klass: 12 Juhendaja: Heli Stroom

Uurimistöö teema valikul lähtuti autostuvas maailmas aina süvenevast vajadusest muuta transpordiviise keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning inimeste elustiili tervislikumaks. Viisidel, mida kasutatakse kooli liikumisel, on otsene mõju ümbritsevale keskkonnale ja õpilaste tervisele. Seetõttu on oluline suurendada õpilaste teadlikkust liikumisviiside mõjudest, et suunata neid tegema transpordiliigi valikul keskkonnasäästlikke ja tervislikke valikuid. Autori andmetel ei ole Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilaste seas varem sellisel teemal uuringuid tehtud, küll aga on sarnaseid uuringuid tehtud teistes koolides.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised on Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10.–12. klasside õpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid ning kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Lähtudes töö eesmärgist, püstitati kolm uurimisküsimust.

  1. Millised on õpilaste transpordieelistusi enim mõjutavad tegurid?
  2. Kui oluliseks peavad õpilased transpordiliigi valimisel selle mõju tervisele ja keskkonnale?
  3. Millist liikumisviisi kasutatakse kooli liikumisel enim?

Vastavalt uurimisküsimustele püstitati kolm hüpoteesi:

  1. Õpilaste transpordieelistusi enim mõjutavad tegurid on esiteks hind, teiseks mugavus ja kolmandaks kiirus.
  2. Õpilased peavad oma isiklikku mugavust ja transpordi kiirust olulisemaks kui valitud liikumisviisi mõju keskkonnale ja oma tervisele.
  3. Õpilased kasutavad kooli liikumisel enim ühistransporti.

Uurimismeetodina kasutati küsitlust, sest see oli õpilaste liikumisviiside kohta andmete kogumiseks kõige ratsionaalsem valik. Objektiivsete tulemuste saamiseks küsitleti kõiki 10.–12. klasside õpilasi.

Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Teoreetilise osa moodustavad esimene ja teine peatükk. Esimeses kirjeldatakse õpilaste liikumist kodu ja kooli vahel ja esimeses alapeatükis õpilaste liikumisviise, esitades punktidena põhilised transpordiliigid. Teises alapeatükis käsitletakse transpordieelistusi mõjutavaid tegureid, esitades eraldi punktidena liikumisviiside kättesaadavuse, koolitee pikkuse ja ümbritseva keskkonna ning liikluse turvalisuse. Teises peatükis selgitatakse liikumisviiside mõju keskkonnale ja õpilaste tervisele. Alapeatükkides kirjeldatakse eraldi aktiivsete ja passiivsete liikumisviiside mõju. Uurimuslik osa sisaldub kolmandas peatükis, milles analüüsitakse õpilaste transpordieelistusi kooli liikumisel. Esimeses alapeatükis selgitatakse õpilaste koolitee pikkuse seoseid kuluva aja ja liikumisviisiga. Punktidena esitatakse valitud liikumisviisi kasutamise põhjused ja alternatiivsed võimalused ning õpilaste transpordieelistusi enim mõjutavad tegurid. Teises alapeatükis analüüsitakse õpilaste teadlikkust transpordiliikide mõjudest tervisele ja keskkonnale. Esimeses punktis selgitatakse valitud liikumisviiside tervise- ja keskkonnamõju olulisust ja õpilaste keskkonnateadlikku käitumist liikumisviisi valikul. Teises punktis käsitletakse tervise- ja keskkonnasäästlikumaid alternatiivseid liikumisviise. Kolmandas alapeatükis analüüsitakse õpilastele kõige meeldivamaid liikumisviise ja õpilaste hinnangut kooli ümbruse liikluskeskkonnale. Praktilises osas esitatakse palju jooniseid, mistõttu on see teoreetilisest osast mõnevõrra pikem.

Töö koostamisel kasutati 19 internetiallikat. Tähtsamad neist olid diplomitöö „Õpilaste liikumisuuring Tallinna Saksa Gümnaasiumi näitel“, bakalaureusetöö „Õpilaste jalgrattaohutus Tartu linnas“ ning lõputöö „Tartu kooliõpilaste jalgsikäimise ohud liikluses“. Paberil allikaid siinse teema kohta saadaval ei olnud.