Arhiiv


Akadeemiake II/2020 (40)

Tere kõigile ärksatele ja uudishimulikele!

Ebaakadeemiliselt alustades – kas teil on ka koroonast juba täiesti kõrini? Meil Akadeemiakeses küll on, sest lisaks kõigele muule soovimatule juhtus nii, et meie selle aasta teine number ilmub alles nüüd – elu on pea peale keeratud nii õpetajatel, õpilastel kui ka meie toimetajatel. Aga mis siis, me oleme visad. Ja erinevalt muust meediast on meie sisu praegu veel koroonavaba ja süüvimiseks on seekord kaheksa uurimistööd. Sest just nüüd, praegu, siin, selles maailma ajahetkes, on teaduslikku mõtteviisi vaja väga-väga toita! Seepärast – lugegem ja puurigem ja mõnulegem uute teadmiste paistel:

Alustada võite Anna Pauliina Rummi tööga, mis on jälle kord kategooriast „sellega võiks kaitsta magistrikraadi“. Tegu on hard-core molekulaarbioloogiaga, nii et võtke mõni asjakohane õpik kõrvale, et aru saada, mida see tsütomegaloviirus ikka vanade ja noorte veres korda saadab. Aga rahu, see pole siiski koroona!

Neli uurimistööd on keskkonnateemadel – ka täiesti koroonavabad!

Hanna Marta Nellis pani püsti katsesüsteemi, et uurida antibiootikumi tsiprofloksatsiini mõju reovett puhastavatele bakteritele. Bakterid võivad olla väga head ning kõhus ja reovepuhastis tuleb nende eest hoolitseda!

Emma Anni Koppel uuris orgaanilise aine sisalduse muutlikkust Soome lahe setetes. Tõsine teadustöö, mille pildid annavad väga hea ülevaate seda laadi merepõhjaproovide kogumise köögipoolest.

Johanna Juhkami uuris mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata. Miks? Sest kui koroona on ühel (loodetavasti lähituleviku) päeval kontrolli alla saadud, siis seda pole kindlasti veel juhtunud plastiprügiga.

Karl Martin Vahejõed on huvitanud puude radiaalse juurdekasvu sõltuvus sademete hulgast ja temperatuurist. Rääkivad puud!

Robin Põdra vanavanaisa Jaan Vilba perekonna lugu lugegu kindlasti need, kes arvavad, et meil piiratakse praegu maski kandmise kohustusega inimõigusi. Robini vanavanaisa istus kaks aastat venelaste käes vangis üksnes seetõttu, kuna korjas sõja ajal taskusse mõned püssipadrunid. See väga hästi kirjutatud lugu võtab ebateaduslikult emotsionaalse pisara välja ja on ka presidendi poolt tunnustamist leidnud.

Lõpuks kaks lõbusat kommi ka! Ana-Lina Perk Elvast kaevus minevikku ja äratas üles Elva õpetajate mälestused ühest 20 aasta tagusest näiteringist ning seda, kui palju venelasi kuule jõudis, saate teada Kristi Malmi meisterlike joonistustega tööst, mille keskmes on Saaremaa huumor.

Pille Säälik