28.05.2019

Akadeemiake II/2019 (37)

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis. Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise. Kadrioru Saksa […]
10.02.2019

Akadeemiake I/2019 (36)

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada. Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. […]
02.10.2018

Akadeemiake III/2018 (35)

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv. Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma […]
20.05.2018

Akadeemiake II/2018 (34)

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil. Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel. Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa […]
25.01.2018

Akadeemiake I/2018 (33)

Head Akadeemiakese talvenumbri lugejad! Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelsinimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena […]
11.10.2017

Akadeemiakese 2017. aasta kolmas number

Kas sa panid täna hommikul tähele, et kased on muutunud kollaseks ja vahtratel on olnud võimalus lausa valida: kas pugeda kollasesse või punasesse kuube? Või et läbi pargi jalutades on tunda kõdunevate lehtede hõngu? Et sügisesse maandunud seenemets lõhnab hoopis teismoodi kui suvesoe marjamets? Kuidas lõhnab kartulivõtt?  Või õhtu, mis tõotab külma ööd? Ja et öösel, kui pole pilvi ja segavat linnavalgust, on taevas tähti täis. Kas märkasid? Kas silmad näevad, kõrvad kuulevad, nina haistab? Seljakarvad tõusevad hommikusest kargusest püsti? Või on hoopis kehas mõnus surin hoo sisse saanud kooliaastast? Koos õuntega on valminud ka selle aasta kolmas Akadeemiake kaheksa […]
13.06.2017

Akadeemiake II/2017 (31)

On kevad, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis. Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii […]
18.02.2017

Toimetaja kaassõna

Kas Eestis toimub üheksanda mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal? Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski? Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida? Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga? Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud? Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes? Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise? Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata? Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud […]