Loodusteadused
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
07.12.2020
Kliimamuutus (eriti selle soojenemise aspekt) ja ilm on inimestes tekitanud palju küsimusi. Nendele küsimustele võib saada vastuseid, kui uurida puude aastarõngaid. Nende võrdlemine varem tehtud kliima ja ilma andmetega annab teadlastele vihjeid, mis on juhtumas praegusel ajahetkel ja mis võib juhtuda tulevikus. Töö autor valis selle teema, sest talle on see teadusala juba aastaid huvi pakkunud ja ta tahaks seda ala paremini tunda. Autor tahab rohkem teada saada puude aastarõngaste olemusest ja nende kasutamise võimalustest, avardada nii enda kui ka lugejate silmaringi. Uurimistöö analüüsib dendrokronoloogilisi andmeid Järvselja looduskaitse alal olevate puistute põhjal, et leida aastarõngaste, sademete hulga ja temperatuuri muutuste […]
02.02.2020
Inimorganismis toimub pidevalt glükatsioon, reaktsioon suhkrute ja valkude, aminohapete või lipiidide aminorühmade vahel. Seda mitte-ensümaatilist reaktsiooni kirjeldas esimesena prantsuse teadlane Louis Camille Maillard 1912. aastal. Reaktsiooni tulemusena tekivad glükatsiooni lõpp-produktid ehk AGE-d (ingl Advanced Glycation End Products), mis on organismile kahjulikud ühendid. AGE-d mõjutavad kehas valkude või rakkude struktuuri ja toimimist ning on seotud mitmete raskete haiguste, näiteks ateroskleroosi, kroonilise neeruhaiguse, diabeedi, neurodegeneratiivsete haiguste, reumatoidartriidi ja krooniliste kopsuhaiguste arenguga (Aronson, 2002, Nicholl et al., 1998, Mallipattu et al., 2012, lk 529). Dialüüsi vajavate patsientide jaoks on AGE-d tõsine probleem, sest dialüüs ei asenda täielikult neeru funktsioone ning ei eralda kõiki […]
02.02.2020
Põlevkivi põletamisel saadakse kätte üle 80% selles sisalduvast energiast, kuid paratamatult jääb protsessist üle tootmisjääke, näiteks tuhka (Eesti Energia kodulehekülg). Praeguseks on põlevkivi põletamisel põlevkivituhka ladestatud ühtekokku 280 miljonit tonni ja iga aasta lisandub 9,5 miljonit tonni (Kuusik, Meriste ja Pototski, 2012; Uuring selgitab…, 2018). Tuha kõrge leeliselisuse tõttu (pH > 13) käsitletakse seda ohtliku jäätmena, v.a tsüklontuhka (Koroljova, 2016), sest jäätmeseaduse järgi avaldab tuha kasutamine negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele (Jäätmeseadus, 2011), mistõttu on tuha kasutusvõimalused piiratud. Õnneks on alustatud põlevkivituha omaduste täpsemate uurimistega (Uuring selgitab…, 2018). Ülemaailmses energiapoliitikas on eesmärk suunduda taastuvate energiaallikate kasutamise poole, et vähendada […]
02.02.2020
Ühed peamised inimese nahakoes olevatest rakkudest on keratinotsüüdid. Keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide (kaldkirjas terminite seletused on esitatud peatükis „Kasutatud terminid“), allergeenide ja organismile ohtlike keemiliste ühendite eest. Keratinotsüüdid moodustavad naha kõige välisema kihi, epidermise, mis kaitseb kogu organismi (Vikipeedia). Kui patogeenid või muud kahjustavad ained hakkavad epidermise ülemistesse kihtidesse sisenema, saavad keratinotsüüdid reageerida, tekitades põletikuvastaseid vahendajaid, eriti kemokiine. Kemokiinid on valgud, mis talitlevad leukotsüütide liikumist juhtivate kemotaktiliste mõjuritena. Nad meelitavad leukotsüüte sellesse kohta organismis, kus toimub patogeeni või kahjustava aine sissetung (TEA entsüklopeedia, 2013, lk 229). Siinse uurimuse eesmärk oli saada vastus uurimusküsimusele, kuidas nõudepesuvahend […]
04.10.2019
Praktilise töö eesmärk oli määrata Parksepa Keskkooli park-aias kasvavate okaspuude liigid. Teemat valides lähtusin juhendaja ja klassijuhataja soovitustest ning ka oma isiklikest huvidest looduse vastu. Valitud teema tundus esialgu meeletult raske ja keeruline, sest okaspuudest teadsin enne ainult kuuske, kadakat, elupuud ja mändi, kuid mida aeg edasi, seda lihtsamaks kõik muutus. Sain teada, et on olemas veel jugapuu, ebatsuuga ja palju erinevaid okaspuu liike, millest on ka töös juttu. Minu jaoks kõige huvitavam oli ebatsuuga, ta jäi mulle kõige eredamalt meelde, eriti oma ebatavaliste käbide poolest. Materjaliks oli Võru vallas paikneva Parksepa Keskkooli ümbritsev park-aed. Park-aia on rajanud mitu põlvkonda […]
04.10.2019
Uurimus käsitleb tšillipaprikataimede kasvatamist alates seemnete idandamisest kuni viljade koristamiseni ning erinevate kasvusubstraatide mõju nende arengule erinevate kasvuetappide ajal. Õige muld on tšillitaimede kasvatamisel väga oluline tegur ning sellest sõltub suurel määral nende areng: elujõulisus kasvamise algfaasis, juurestiku areng, kasvamise kiirus, õitsemine ja viljumine. Selleks, et tšillitaime potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ehk võimalikult tulusalt vilja kasvatada ja optimaalselt ruumi kasutada, on vaja teada, millises kasvusubstraadis kasvab taim kõige paremini. Uurimuse teoreetilise osa eesmärk oli lähemalt tutvustada tšillitaimede kasvatamiseks vajalikke olusid ning praktilise osa eesmärk oli neid olusid tagades välja selgitada, millised Eesti poodides müüdavad valmis kasvusubstraadid sobivad tšillide kasvatamiseks kõige […]
04.10.2019
Puisniidud on Eestis ja kogu Euroopas äärmiselt ohustatud poollooduslikud kooslused, mis on tekkinud ja säilinud tänu pikaajalisele ning järjepidevale hooldamisele. Need niidukooslused on kujunenud erinevatest metsadest ning on väga suure summaarse ja väikeseskaalalise liigirikkusega. Alates möödunud sajandi keskpaigast on puisniitude traditsiooniline majandamine järjest vähenenud, sest vajaminev loomasööt saadakse puudeta niitudelt, kus on palju kergem moodsamate ja suuremate põllutöömasinatega töötada. Niitmise lakkamise tõttu vähenes puisniitude pindala alates 1960. aastatest väga kiiresti ning see protsess jätkub siiani. Tänapäeval on mitmete looduskaitseliste meetmete toel nii eraisikud kui ka organisatsioonid asunud puisniite taastama, kuid väheste teadmiste, vajaminevate oskuste, aga pahatihti ka hea tahte puudumise […]
04.10.2019
Naftareostuse risk on tänapäeval meredes ja ookeanides üha tõusnud suurenenud laevaliikluse, naftatranspordi ja naftapuurtornide tõttu. Naftasaaduste lekkimine veekeskkonda avaldab mõju kogu selle kooslusele, bakterist imetajani. Läänemerel on suur ohuallikas toornafta ja seda suurenenud laevaliikluse tõttu. Igal ajahetkel on merel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 20% nendest on naftatankerid, mille lastiks on hinnanguliselt umbes 166 miljonit tonni naftasaadusi (HELCOM, 2010). Väga oluline on operatiivne reageerimine naftareostusele vähendamaks tundlike rannaalade saastumist. Toornafta on üks komplekssemaid orgaaniliste ühendite segusid Maal, mille põhikomponendid on lineaarsed, hargnenud või tsüklilised alkaanid, aromaatsed ühendid, kõrgmolekulaarsed ühendid, asfalteenid, jt (Lenskaja, 2014; Head et al., 2006). Aromaatsed ühendid on […]