02.02.2016

Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6. ja 10. klasside õpilaste aususe uuring

Loovtööks on autor valinud õpilasuurimuse, kus keskendutakse aususe olemusele ja antakse ülevaade valetamise psühholoogiast. Õpilasuurimus käsitleb Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) õpilaste ausust, mida mõõdetakse siiruse skaala abil. Autor valis selle teema, kuna inimeste ausus on hetkel ühiskonnas väga oluline teema. Ausust on väga huvitav ja samas ka keeruline uurida, sest tihti mõeldakse, et ebaausad on ainult mõned üksikud inimesed, kuigi reaalsus on hoopis midagi muud. P. Bronson & A. Merrymann (2009) viitavad laste valetamise uurijale Talwarile, kelle uuringute kohaselt need lapsed, kes on head valetajad, saavutavad akadeemilistes testides häid tulemusi. Mitte seetõttu, et nad testis valetaksid, vaid et valetamine eeldab […]
26.09.2015

Poiste ja tüdrukute õppeedukuse võrdlus Puhja Gümnaasiumi 2. ja 3. kooliastmes

Eestis on haridus lastele kohustuslik seadusega määratud vanuseni. Haridus paneb aluse rahvale ja riigile, keelele, kultuurile. Seetõttu on oluline, et hariduse kvaliteet oleks kõrge ning iga laps, kes kooli astub, lõpetab selle võimalikult heade tulemustega ja laia hulga teadmistega. Meie ühiskond räägib meile, et iga inimene on eriline, omamoodi, kuid koolis hinnatakse kõiki õpilasi ühe mõõdupuu järgi. Kui ise põhikoolis õppisin, ütlesid õpetajad tihtipeale, et poistele on tavaliselt mõni teema või isegi aine kergem. Selge paistis olevat ka see, et poistel on koolis käitumisega rohkem probleeme ning et tüdrukud on hoolsamad ja kohusetundlikumad. Kuid minu enda klassis olid põhikoolis just […]
27.05.2015

Rootsi aukonsulaadid Eestis

Üldjuhul on igal riigil välisriikides oma esindustena avatud saatkonnad, millega enamasti puututakse kokku eelkõige dokumentide taotlemisel, õppimise ja tööle asumise võimaluse kohta info otsimisel. Kui saatkondade tegevusest veel üht-teist teatakse, siis nende tööd toetavate aukonsulaatide tähtsus on saatkondade kõrval jäänud märkamatuks. Tartus on avatud mitu aukonsulaati, kuid nende olemasolust ei ole suur osa tartlastest kahjuks üldse teadlikudki. Üks neist, Rootsi aukonsulaat, asub Tartus Raekoja platsil, hoone ukse kohal olev tahvel on piisavalt suur, et seda märgata. Kord möödudes tahvlit silmanud, tekkis mul huvi aukonsulaadi tähenduse vastu, sellest kujunes mõte võtta aukonsulaatide tegevus oma uurimistöö teemaks. Seadsin töö eesmärgiks uurida, missugune […]
27.05.2015

Valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel

Siinse uurimistöö teema on: valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel. Teema hakkas autorit huvitama, kuna see on juba mõnda aega Eesti meedias aktuaalne. Sellest on palju räägitud ka erinevates noorteorganisatsioonides, kus autor on tegutsenud. Seega otsustati valimisea langetamist lähemalt uurida. Teema vajab tähelepanu, kuna hetkel on Riigikogus lugemisel eelnõu, mis käsitleb valimisea langetamist kohalikel valimistel. Töö lähenemisviis on uudne, sest kajastab eelnimetatud eelnõu ja uurib ka välisriike, kus lähiajal on valimisiga langetatud. Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas on valimisiga Eesti Vabariigis pea 100 aasta jooksul välja kujunenud, kas ja kuidas on välismaal valimisiga langetatud, […]
27.05.2015

Koolivägivald Nissi Põhikooli ja Tallina Prantsuse Lütseumi 5.-7. klassi hinnangul

Viimastel aastatel on meedia vahendusel jõudnud avalikkuse ette tõsiseid koolivägivalla juhtumeid ning on toimunud murrang selle probleemi teadvustamisel. Turvaline õpikeskkond on aga oluline tegur isiksuse kujunemisel. Teismeeas kogetud väärkohtlemine võib jätta armid kogu eluks, muuta koolikogemuse negatiivseks ning välistatud pole ka haridustee katkestamine. Uuring on abiks probleemi tõsiduse tuvastamisel ning samuti on paremini koolivägivalla olemust tundes lihtsam teha suunatud ennetustööd. Nissi Põhikoolis ega Tallinna Prantsuse Lütseumis pole varem sellist uurimust tehtud ning seetõttu on olemas nende huvi ja toetus. Uurimine korraldatakse 5.–7. klassi õpilaste seas, sest autor peab neid kõige haavatavamaks vanuserühmaks. Selles vanuses minnakse algklasside süsteemilt üle põhikooli, kus […]
31.08.2014

Kätepesuharjumus Orissaare Gümnaasiumi 1.-7. klassi õpilaste näitel

Käesoleva töö eesmärk on üldistada Orissaare gümnaasiumi 1.–7. klassi õpilaste kätepesuharjumust. Uurimuses osalesid Orissaare gümnaasiumi õpilased, kes käivad söömas esimesel suurel vahetunnil. Kasutasime vaatlusmeetodit. Lisaks küsisime veel kaks küsimust. Uurimuse vaatluse viisime läbi 2013. aastal märtsi kahe esimese nädala viie päeva jooksul. Kuna me pidime sööklas olema enne teisi, siis vaatluspäevad valisime vastavalt meie tunniplaanile. 1. KÄTE PESEMINE Puhtuse hoidmine ehk hügieeninõuete täitmine algab käte pesemisest. Kätepesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi ainult selleks, et nad oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi infektsioonhaiguste eest. Tervisekaitse seisukohast on käte […]
13.06.2014

Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus kõrvaklappide mõjust kuulmisele

Tänapäeval on inimesed hakanud üha enam ja enam kasutama elektroonilisi seadmeid. Selle alla kuuluvad ka kõrvaklapid. Nende kasutusvaldkond on tänapäeval väga lai. Kõrvaklappe kasutatakse koos erinevate seadmetega, nagu mobiiltelefonid, mp3-mängijad, CD- või DVD-mängijad jne. Kõik inimesed, eriti noored, ei pruugi olla teadlikud kõrvaklappidega seonduvatest võimalikest ohtudest, samas on just noored kõige tihedamad kõrvaklappide kasutajad. Antud töö autor valis käesoleva teema, kuna soovis teada saada, kas kõrvaklapid mõjutavad kuidagi kuulmist ning kas mõjud on ainult negatiivsed või on ka positiivseid mõjusid. Samuti soovis autor teada saada, kui paljud Miina Härma gümnaasiumi õpilased on teadlikud kõrvaklappide mõjust kuulmisele ning mida nad täpsemalt […]
13.06.2014

Õpilaste teadlikkus E-ainetest ja karastusjookides olevad E-ained

On teada, et tervis on inimese üks tähtsaim vara. Et oma tervist kaitsta, tuleb tähelepanu pöörata ka toitumisele. Üha enam on hakatud lugu pidama tervislikust toidust. Mõeldes toidu tervislikkusele, tuleb arvestada ka erinevatele säilitus-, lõhna- ning maitseainetele toidus. Kahjuks ei pööra paljud meist E-ainetele mitte mingit tähelepanu. Kuna toitu „süüakse“ tihtilugu silmadega, siis eelistataksegi sageli rohkesti E-aineid täis tooteid. Selle asemel, et valida joogiks värskendav vesi, eelistatakse hoopiski värvilist karastusjooki, mis näib palju ahvatlevam. Peamised uurimisprobleemid on Räpina ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste karastusjookide tarbimise harjumused ning E-ainetega seotud ohtudest teadlik olemine. Antud uurimistöö eesmärgid on: tutvustada E-aineid; teada saada, kui palju […]