Kormoran (Phalacrocorax carbo) oli 2025. aasta Eesti lind, olles järjekorras 31. aasta lind. Ta on olnud probleemse kuulsusega lind juba ajast, kui ta Eestimaale jõudis. Kuna kormoranid on hea isuga kalatoidulised linnud, teevad nad palju tüli kalameestele. Suuresti on just see vaenulikkus olnud põhjus, miks kormoranid sattusid 19. sajandi lõpuks Euroopas väljasuremisohtu ja kadusid ka Eestist.
Nimetus kormoran tuleb ladinakeelsetest sõnadest corvus ja marinus ehk meri ja vares – eemalt vaadates sarnanebki tema sulestik künnivarese süsimusta sulerüüga. Kuna kormoran ujub pikk kael väljasirutatult ja nokk ülespidi, siis Valjalas ja Hanilas on teda hüütud oherdiks. Käriseva ja kareda hääle tõttu on teda nimetatud kakerdajaks ja järvekukeks. Eesti linnunimetuste komisjon on soovitanud võõrapärase kormorani asemel rööpnimetusena kasutada põhjarannikul tuntud karbast. See nimetus pärineb soome keele vahendusel rootsi keelest (soome k karpa, rootsi k skarf).
Kormoran on viimasel ajal äratanud üldsuse tähelepanu, liigi arvukuse kasv on tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogia kohta. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on kormoran hästi vastuoluline liik, kes tekitab probleeme kaluritele, kuid looduskaitsja seisukohalt on tegemist loodusliku liigiga, kellel on õigus elada. Seega on inimese ja kormorani suhted sassis – nii öeldi juba 2004. aastal.