04.06.2021

12.–13. SAJANDI LASTE TOITUMINE: STABIILSETE ISOTÜÜPIDE ANALÜÜSID KUKRUSE KALMISTULT

Toitumise uurimine on arheoloogias kiiresti arenev valdkond. Erinevate teaduslike meetodite rakendamisel saame tänapäeval palju täpsema sissevaate inimeste toitumisharjumustesse (Oras jt, 2018). Üksikute isikute toitumisharjumuste võrdlemisel on võimalik saada ülevaade kindlal ajastul ja kohas elanud inimrühmade toitumisest. Töö autor valis mineviku toitumist käsitleva teema isiklikust huvist arheoloogia vastu. Autor kogub andmeid Kukruse väljakaevamistelt leitud laste (vanuses 0–19) toitumise kohta läbi süsiniku ja lämmastiku stabiilsete isotoopide analüüsi. Seni on laste uurimine ajaloos tagaplaanil olnud ja nende eluviisi kohta on uurijatel vähe teadmisi (Randoja, 2012). Siinne töö püüab seda tühimikku täita.
04.06.2021

ERINEVATE JOOKIDE TARBIMISHARJUMUSED 16-19-AASTASTE NOORTE SEAS RAPLA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL

Ülekaal on suur probleem kogu maailmas. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab nii kogu maailmas kui ka Eestis. Ülekaalulisuse üks põhjuseid on suhkrurikaste jookide liigtarbimine ja energiajookide kasvav populaarsus. Samuti on probleemiks noorte varajane alkoholi tarbimine. Siinse uurimistöö teema on jookide tarbimisharjumused Rapla Gümnaasiumi õpilaste seas. Autor otsustas valida selle teema, kuna rohkem teada erinevatest jookidest ja sellest, kuidas need mõjutavad inimeste organisme. Lisaks annab töö hea ülevaate, milliseid jooke noored tarbivad. Siinse uurimistöö põhieesmärk on uurida, milliseid jooke on Rapla Gümnaasiumi noored harjunud tarbima, ning välja selgitada, kas nende harjumused on tervislikud või ebatervislikud. Lisaks sellele uuritakse õpilaste teadlikkust jookidest ka […]
04.06.2021

MAGAMATUSE MÕJU MEIE VAIMSELE SOORITUSVÕIMELE

Iga elusorganism vajab und, et taastada elutegevuseks vajalik vaimne ja füüsiline töövõime. Puhkamine on sama oluline nagu hingamine või veetarbimine. Igapäevaselt ei väärtustata alati une vajalikkust piisavalt. Unepuudus pärsib inimese tööefektiivsust ja sellest võivad tekkida terviseprobleemid. Siinse uurimistöö eesmärk on uurida une vajalikkust ja unepuudusest tulenevat vaimse võimekuse muutust. Töös uuritakse, kas ja kui palju mõjutab magamatus inimese tähelepanuvõimet, reaktsioonikiirust ja lühimälu. Uurimistöö eesmärk on suurendada teadlikkust une vajalikkusest. Siinse töö uuringus kogutud andmed võimaldavad näidata, kuidas närvisüsteemi efektiivsus magamatuse mõjul väheneb, ja seda, kuidas mõjub nädala jooksul tekkinud unevõlg õpilaste õpivõimele. Selgitamaks vähese une mõju vaimsele võimekusele tehti vabatahtlike […]
04.06.2021

POLÜSAHHARIIDSE LEVAANI MÕJU HINDAMINE VALITUD BAKTERILIIKIDE KASVULE NING TEKKINUD PRODUKTIDE ANALÜÜS

Fruktaanid on looduses esinevad fruktoosijääkidest koosnevad polüsahhariidid, mis võivad erineda sidemetüübi, molekulmassi ning hargnemiste osakaalu poolest. Lähtudes fruktoosijääkide vahel olevast sidemetüübist saab fruktaanid jagada kolme suuremasse rühma: inuliinid, levaanid ja segatüüpi fruktaanid. Kuna mitmed tähtsad põllukultuurid sisaldavad fruktoosist koosnevaid polümeere, siis ei puudu fruktaanid ka meie toidulaualt. Näiteks on neid leitud kaerast, sibulast, nisust ja sparglist. Sellele vaatamata on need polüsahhariidid suhteliselt vähetuntud ja -uuritud. Tänapäeval nähakse fruktaanides suurt potentsiaali just funktsionaalsete toidu komponentidena ja tervisetoodetena. Lisaks võimalikele kasutusaladele toidus, on fruktaanidel muidki potentsiaalseid kasutusvõimalusi näiteks nanotehnoloogias, kosmeetikas ja meditsiinis. Need biopolümeerid on valdavalt ilma maitseta, vees suhteliselt hästi lahustuvad, […]
04.06.2021

A. H. TAMMSAARE PENTALOOGIA „TÕDE JA ÕIGUS“ NING V. MOBERGI TETRALOOGIA „VÄLJARÄNDAJAD“ VÕRDLEV ANALÜÜS

Kui eestlane vahel sooviks, et rootslane oleks tuttav Tammsaare „Tõe ja õigusega“, siis oleks ju ilus ja loomulik, kui eestlased ise tutvuksid rootslaste „Tõe ja õigusega“: näiteks Vilhelm Mobergi väljarändajate-eeposega. Ülaltoodud lauset võib pidada siinse uurimistöö impulsiks. Leides rahvusvahelise paralleeli eesti kirjanduse tüvitekstile, on teenekas tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär toonud meie kultuurimaastikule ühe erakordselt julge ja mitmekülgse mõttekäigu. Kuigi „Väljarändajate“ esimene köide ilmus eesti keeles juba 2002. aastal, ei ole kahe romaanisarja omavahelist võrdlust siiani ette võetud. Siinne uurimistöö üritabki seda nišši täita. Töö eesmärk on võrrelda Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja Vilhelm Mobergi „Väljarändajate“ epopöasid ning […]
04.06.2021

TOIDULAUDADE MÕJU TALVISELE LINDUDE ARVUKUSELE

On levinud komme talviti aeda või akna taha lindudele lisasöögiks söögimaja, söötur või rasvapall paigaldada. Väikesed värvulised käivad tihti just neis kohtades söömas, sest sealne toidulisa aitab neil pika talve üle elada. Esiteks on tore vaadata, kuidas leevikesed või tihased koos sagivad, kuid ornitoloogiahuvilised loevad vaadeldava toidulaua külastajad kokku, et saada teada, kui palju linde talvel Eestisse jääb. Töö autor valis uurimistöö teema, kuna on tegelenud mitu aastat huviringis ornitoloogiaga ja kõnealune teema võimaldab huviga teaduspõhiselt tegeleda. Töö põhineb Jaanus Eltsi koordineeritaval linnuseire projektil (Talilinnuloendused), mis algatati 1987. aastal. Uurimistöö üks eesmärke oli teada saada, kas toidulaudade arv mõjutab lindude […]
04.06.2021

KIRJALIKU KEELEOSKUSE TASEME MÄÄRAMINE SÕNALIIKIDE PÕHJAL

Masinõppe arendamise tulemusena on võimalik keeleõppijate kõne ja kirjalike tekstide keeleoskustaset hinnata automaatselt. Märkimisväärset edu on saavutatud ingliskeelsete tekstide automaathindamisel, kuid eestikeelsete tekstide taseme määramiseks hetkel reaalselt kasutusel olev lahendus puudub. Kuna eesti keel erineb oluliselt suurema kõnelejaskonnaga indoeuroopa keeltest, ei ole neile keeltele arendatud keeletehnoloogia eesti keelele kohandatav. Seetõttu pole eesti keele automaattöötluseks kasutatav keeletehnoloogia samaväärselt välja arendatud. Varem on uuritud näiteks käänete tekstis esinemise ja tekstipikkuse seoseid teksti keeleoskustasemega, kuid puudub põhjalikum teadmine sõnaliikide ja sõnatüvede andmete sobivusest keeleoskustaseme ennustamisel masinõppemudelites.
03.06.2021

EESTI LEMMIKLOOMANIMED KOOLIPÄRIMUSE 2018. AASTA KOGUMISVÕISTLUSE ANDMETE PÕHJAL

Nimesid kasutatakse iga päev. Need muutuvad ajas koos inimeste mõttemaailma muutustega. Loomanimedki on tavalised ja kasutusel iga päev. Loomanimed ning loomadele nimede andmine on osa inimeste kultuuritraditsioonist ja pärimusest. Siiski teame me loomanimede, eriti lemmikloomanimede, kohta küllaltki vähe, sest neid on Eestis vähe uuritud. Töö teema ongi valitud seetõttu, et tuua teemasse rohkem selgust. Loomanimede uurimine on üks nimeteaduse ehk onomastika osa. Uurimistöö pakub uusi fakte nimeteadusele. Autor on varem uurinud eesti lehmanimesid (Saar, 2016) ning nende muutumist ajas ning seega on praegune töö varasema loomulik jätk. Põhjalike loomanimeuurimuste vähesus on osaliselt tingitud süstemaatilise allikmaterjali puudumisest. Loomanimede teaduslik uurimine sai […]