03.12.2016

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum – see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti […]
26.09.2015

Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu

Kord sõnastas Juhan Liiv järgmise mõttetera: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Kas olevik on selline, millisena seda kujutati ette minevikus ja mida see soosib tulevikuks? Mul on kujunenud arvamus, justkui oleks sõna „venelane” eestlase suus saanud sõimusõna maigu. Solvanguna on seda kasutanud ja kasutavad siiamaani iga päev eri vanuses inimesed. Eesti kirdeosas on venelasi palju ning kuigi üldine läbisaamine on hea, suudetakse endiselt käituda vahel nagu natsistlikud diskrimineerijad. Ega ainult russki pole kaudne solvamine, estonets on saanud sama tähenduse venelase kõnes. Mingisugune relvasõjajärgne Eesti versus Venemaa sõnasõda käib ikka veel. Sellise konflikti juuri otsides võib jõuda mitme sajandi võrra […]
26.09.2015

Ruumiline luule

Käesolevas uurimistöös uuritakse ja seletatakse, mis on ruumiline luule. Mõiste peamise sünonüümina kasutatakse väljendit kuupluule. Töös analüüsitakse, millised on ruumilise luule teised võimalikud sünonüümid ning sõnastatakse ruumilise luule definitsioon. Töö põhiosa on autori panus eestikeelse luule mitmekesisusse: ise loodud ruumilised luuletused. Autorile teadaolevalt ei ole ruumilist luulet varem defineeritud. Tegemist on vähelevinud luulevormiga ning raamatutest selle kohta infot leida ei õnnestunud. Seega otsitakse internetipõhiste otsingumootoritega viiteid, kas ruumilisi luuletusi on varem loodud ja avaldatud. Võimalusel uuritakse olemasolevaid kuupluuletusi, nende autoreid ning viiteid ruumilise luule definitsioonile. Leitud teoseid analüüsitakse ja võrreldakse. Eelneva põhjal selgitab autor, millised teostest on ruumilised luuletused ning […]
26.09.2015

Ming’li keel

Käesolev uurimistöö keskendub tehiskeeltele ning tutvustab minu enda koostatud keelt. Idee teha sellisel teemal uurimus tekkis James Cameroni filmi „Avatar” vaatamisel. Ekraniseeringus kujutati Pandora elanikke, kellel oli omaette kultuur ja keel. Elanikud kõnelesid na’vi keeles, mis oli mulle seni tundmatu ning ajendas leidma selle kohta infot. Edasisel uurimisel selgus, et tegemist on ühe lingvisti poolt filmi otstarbeks välja mõeldud keelega ja see saigi aluseks minu teemavalikul. Püstitasin uurimuse peamiseks eesmärgiks selgitada välja, kas on võimalik üldse luua tehiskeel, mis oleks ühtlasi nii õpitav kui ka kõneldav, kui aeg selle väljamõtlemiseks on limiteeritud. Täiendavalt kujunesid välja järgmised uurimisküsimused: • mis vahe […]
04.02.2015

Essee “Mis kõik võiks olla, kui ilusasti rääkida?”

Klassiruumis istudes tundub korraga, et noorel inimesel pole vaja mitte millestki kuulda, teada ega aru saada, sest õppimine võtab kaua aega ning pealegi ei lähe seda tulevikus üldse vaja. Oleks see siis ainult integreerimise ja keemiliste valemite tasakaalustamisega, aga paraku tuleb ette ka keeleõppe puhul. Miks peaks lugema terve raamatu, kui saab hakkama kokkuvõttega ning tagatipuks võib filmi vaadata? Miks kirjutada pikkade täislausetega, kui saab lühidalt? Miks kasutada vabal ajal punkte-komasid, kui keegi neid niikuinii ei märka? Puhtalt mugavuse pärast tekib kõiki reegleid ja norme eirav uus keel ja pole ime, kui lõpuks ise ka aru ei saada, mida kirjutatakse […]
31.08.2014

Lärm koolis kahjustab tervist

Minule meeldiks, kui koolis oleks vaikne nagu teatris, raamatukogus, muuseumis või kodus. Olen rääkinud paljude oma kooli õpilastega ja teinud järelduse, et enamikule neist meeldiks täpselt samuti käia koolis, kus kõik lapsed tahavad õppida ega tule otsima kohta, kus saab oma lollusi näidata. Hiljuti rääkis mulle üks esimese klassi õpilane, et ta on koolist täiesti väsinud, ehkki tal on mõlemal veerandil olnud tunnistusel ainult viied. Kui küsisin selle põhjust, seletas ta: „Ma ei kannata suurt kisa ja lärmi vahetundide ajal. Mulle ei meeldi ka see, kui paljud õpilased tundi segavad. Õpetaja peab mõnda last iga päev igas tunnis mitu korda keelama ja […]
13.06.2014

“Mida sa loed, Ann?”

Noor olla pole kerge. See on tüüpiline lause, mida kohtab paljudes noorteromaanides ja mida mõtleb iga noor kasvõi kord elus. Muidugi ei ole see kerge. Samamoodi ei ole kerge olla ka täiskasvanu või väikelaps. Igal vanusel on omad probleemid ja mured, mis tol hetkel alati hiiglaslike ja lahendamatutena tunduvad. Alles hiljem mõeldakse, et küll siis oli mul lihtne, sest ei pidanud muretsema selle ja tolle pärast. Noor olemise juures arvatakse põhiliseks raskuseks seda, et ei osata kuhugi kuuluda. „Tagasiteed lapsepõlve ei ole, kuid täiskasvanuna teda veel ei aktsepteerita,“ on väga tabavalt öelnud Andrus Org ajakirjas Haridus. Meie suurim hirm on […]
20.10.2013

Õigekeelsuse eiramine Wimbergi isikustiili osana

Enamikus keeltes on kehtestatud oma reeglid ja keelenormid. Neid püütakse kirjakeeles järgida. Kõnekeelendeid kasutatakse suulises kõnes ja need kuuluvad madalamale stiilitasandile. Seetõttu pole neid soovitatav kasutada kirjakeeles. Igapäevasesse keelde kuuluvad näiteks murdelisus ja släng. Suulises kõnes kohtab lisaks neile veel muidki erinevusi kirjakeelest. Mõned kirjanikud eiravad õigekeelsust, et olla erinevad ja rõhutada oma stiili. Eriti märkab seda Jaak Urmeti, kirjanikunimega Wimbergi loomingus. Wimberg ise ütleb oma kirjastiili kohta järgmist. „See kirjaviis hakkas mulle meeldima, tundudes luulepärane, stiilne, õigustatud ja loomulik, sobides mu luuletustega ja mu endaga. Jäingi seda luules ja proosas kasutama, passinime all artikleid jms kirjutades aga mitte, sest […]