Üldjuhul on igal riigil välisriikides oma esindustena avatud saatkonnad, millega enamasti puututakse kokku eelkõige dokumentide taotlemisel, õppimise ja tööle asumise võimaluse kohta info otsimisel. Kui saatkondade tegevusest veel üht-teist teatakse, siis nende tööd toetavate aukonsulaatide tähtsus on saatkondade kõrval jäänud märkamatuks.

Tartus on avatud mitu aukonsulaati, kuid nende olemasolust ei ole suur osa tartlastest kahjuks üldse teadlikudki. Üks neist, Rootsi aukonsulaat, asub Tartus Raekoja platsil, hoone ukse kohal olev tahvel on piisavalt suur, et seda märgata. Kord möödudes tahvlit silmanud, tekkis mul huvi aukonsulaadi tähenduse vastu, sellest kujunes mõte võtta aukonsulaatide tegevus oma uurimistöö teemaks. Seadsin töö eesmärgiks uurida, missugune on aukonsulaatide positsioon diplomaatilises hierarhias, kas Eestis asub veel teisigi Rootsi aukonsulaate ja mille poolest nad omavahel erinevad ning kuivõrd järgivad nad seadusega ettenähtud ülesandeid tegelikkuses.

Uurimistöö koostamiseks kasulikke põhiteadmisi aukonsulaatide ülesannete kohta sain Rootsi elukutselise diplomaadi Torsten Örni raamatust „Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus“ (2004) ning Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži õppejõu Kai Tomasbergi e-õppematerjalist „Diplomaatilised ametikohad tänapäeval“ (2010). Vajaliku ülevaate aukonsulaatidele määratud ülesannetest andsid Eesti ja Rootsi konsulaarseadused, mis reguleerivad aukonsulaatide tööd. Konkreetselt Eestis asuvate Rootsi aukonsulaatide kohta osutusid väärtuslikuks informatsiooniks artiklid üleriigilistes ja kohalikes ajalehtedes, mis küll peamiselt kajastasid vaid konsulaatide avamist, kuid aitasid kujundada uurimistöö teemat: vaadelda Eestis avatud Rootsi aukonsulaate, mis asuvad Narvas ja Tartus.

Oluliseks abiks uurimistöö koostamisel osutusid institutsioonide ametlikud koduleheküljed internetis. Eesti Vabariigi välisministeeriumi kodulehelt saadud informatsiooni võib kahtlemata pidada usaldusväärseks, andmed olid ka kõige uuemad; samadel põhjustel kasutasin Rootsi Suursaatkonna, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tartu linna jt kodulehekülgi.

Eestis asuvate Rootsi aukonsulaatide igapäevase tegevuse kohta ei olnud uurimistöö koostamisel kirjalikest allikatest väga palju abi. Seetõttu oli teoreetilise osa ilmestamiseks vajalik intervjueerida Rootsi aukonsulaatidega kokku puutuvaid isikuid ja asutusi: Rootsi aukonsuleid Narvas ja Tartus, Rootsi Suursaatkonda, Tartu Linnavalitsuse välissuhete esindajat jt. Mõne asjaolu täpsustamiseks võtsin aukonsulitega ühendust mitmel korral.

Kogunenud materjali põhjal tundus vajalik jagada uurimistöö kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud, mis on aukonsulaat ja kuidas ta suhestub teiste välisesindustega, need teadmised aitasid luua taustinformatsiooni uurimistöö fookuseks võetud teemale. Kuna aukonsulaatide tegevus on määratletud konsulaarseadustega, oli oluline vaadelda ja võrrelda Rootsi ja Eesti konsulaarseadusi, mida käsitleb töö teine peatükk. Uurimistöö kolmandas peatükis on konkreetsemalt välja toodud Eestis asuvate Rootsi aukonsulaatide tegevus Narvas ja Tartus.

Uurimistööd tehes puutusin kokku erinevate allikate otsimise ja läbitöötamisega. Eelkõige intervjuusid – nii kirjalikke kui ka suulisi – pean käesolevas töös kõige väärtuslikumaks: nende tegemine osutus minu jaoks äärmiselt õpetlikuks protsessiks. Saanud ühtlasi selgust välisesinduste ülesannetest, on minul tekkinud sügavam huvi diplomaatiavaldkonna vastu ja seetõttu pean uurimistöö koostamist väga kasulikuks kogemuseks.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Valikutel, mida õpilastel pärast põhikooli lõpetamist teha tuleb, on nii isiklik kui ka ühiskondlik tähtsus. Õigesti kujundatud karjäärist sõltuvad konkreetse isiku materiaalne kindlustatus, rahulolu iseendaga ja positsioon ühiskonnas.

Põhikooli riiklik õppekava sätestab § 3 lõikes 5, et põhikool peab aitama õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagama valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel. Põhikooli lõpetanud noorukil peaks olema arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

Probleem peitub selles, et kõigil õpilastel pole selleks ajaks kindlaid seisukohti oma tulevikuplaanide ja ka karjäärivalikute suhtes kujunenud, ning see on tingitud nende erinevast stardipositsioonist.

Ka ühiskonnal pole sageli selget ettekujutust, mida põhikooli lõpetanud inimressursiga peale hakata. Olukorra muutmiseks loodi 1. septembriks 2014 igasse maakonda Rajaleidja keskus, milles pakutakse kuni 26-aastastele noortele järgmisi teenuseid:
* eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline, psühholoogiline nõustamine;
* karjäärinõustamine ja karjääriinfo;
* maakondliku nõustamiskomisjoni töö korraldamine (Rajaleidja keskused, s.a).

Valitud teema on tööturu kiire muutumise tõttu ühiskondlikult tähtis ja pakub töö autorile ka isiklikku huvi, võimaldades saada oma karjääri planeerimiseks vajalikud algteadmised.

SA Innove karjääriõppe peaspetsialist M. Lehtsalu rõhutab esmase valiku tähtsust ühiskonnale, öeldes: „Põhikooli lõpetaja seisab silmitsi oma elu esimese karjäärivalikuga. See on tema esimene samm suurema vastutuse poole, see on kodaniku vastutus: õigus ja kohustus leida parim rakendus tööelus.“

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi korruseid ühendab üks aukartust äratavalt vana trepp. Õpilased on sellel üles-alla sammunud üle sajandi. Selle tulemusena on trepile tekkinud suured lohud. Teemavalik tuleneski sellest, et nii kulunud treppi nähes tekkis autoril huvi uurida selle kuluvuse korrapära.

Teooriaosas antakse ülevaade sellest, millest trepi kuluvus sõltub. Uurimistöö põhieesmärk on mõõtmise teel välja selgitada, kuidas trepi kulumine on korruste vahel jaotunud.

Uurimistöö esimene osa on referatiivse iseloomuga, milles tutvustatakse paekivi liike, nende struktuuri ja omadusi. Käsitletakse erinevat liiki kulumisi ja antakse põgus ülevaade erinevatest kulumisega seotud uurimismeetoditest. Teises osas analüüsitakse mõõtmistulemuste põhjal treppide kulumist ja tõlgendatakse saadud tulemusi. Vaatluse alla on võetud Tallinnas Suur-Kloostri 16 asuva Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) peatrepp ja Pikk tänav 2 asuva Muinsuskaitseameti (MKA) maja trepp. Trepid valiti sellepärast, et need on samast ajastust, sarnasest materjalist ning treppidele oli juurdepääs mõõtmiseks. Mõlemad on valmistatud paekivist ja on muinsuskaitse all.

Allikatena kasutatakse erinevaid referaate, raamatuid ja veebilehekülgi.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Käesolev uurimistöö käsitleb Käku sepikoja arheoloogiliste leidude konserveerimismeetodeid. Uurimistöö teema valik sai alguse autori seotusest Käku sepikoja arheloogiliste väljakaevamistega 2012. aastal. Autor osales kuu aega kaevamistel ning 2013. aasta kevadel tegeles Käku sepikoja leidude puhastamisega. Autor valis antud teema, kuna soovis arendada enda teadmisi arheoloogiavaldkonnas.

Käku küla asub Saaremaal, Kaarma vallas, muistiserikkas piirkonnas. Käku sepikoja asukohas on dateeritud kolme erineva ajastu sepikojad.1 Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, missugune konserveerimismeetod on kõige efektiivsem Käku sepikoja leidude konserveerimiseks. Uurimistöö fookuses on sepikojast leitud erinevad rauast esemed ja Tartu Ülikooli laboris kasutusel olevad konserveerimisvahendid. Arheoloogialaboris uuritakse lähemalt leide ja kasutatakse aparatuure nende puhastamiseks ja uurimiseks. Töö tulemusena tehakse leidudest nimekiri, võrreldakse konserveerimistulemusi ning uuritakse välja, milline konserveerimismeetod on kõige tõhusam.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Siinse uurimistöö teema on: valimisiga ja noorte suhtumine valimisea langetamisesse kolme Pärnu gümnaasiumi õpilaste näitel. Teema hakkas autorit huvitama, kuna see on juba mõnda aega Eesti meedias aktuaalne. Sellest on palju räägitud ka erinevates noorteorganisatsioonides, kus autor on tegutsenud. Seega otsustati valimisea langetamist lähemalt uurida. Teema vajab tähelepanu, kuna hetkel on Riigikogus lugemisel eelnõu, mis käsitleb valimisea langetamist kohalikel valimistel. Töö lähenemisviis on uudne, sest kajastab eelnimetatud eelnõu ja uurib ka välisriike, kus lähiajal on valimisiga langetatud.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas on valimisiga Eesti Vabariigis pea 100 aasta jooksul välja kujunenud, kas ja kuidas on välismaal valimisiga langetatud, ning milline on noorte suhtumine valimisea langetamisse ja teadlikkus ühiskonnas toimuvast. Uuritav probleem on see, kas 16-aastased ise soovivad, et valimisiga langetataks. Esitati kolm hüpoteesi: noored ise ei poolda valimisea langetamist, noorte teadlikkus ühiskonnas ja Eesti poliitikas toimuvast pole heal tasemel, ja noorte teadlikkus kohalikus omavalitsuses toimuvast pole heal tasemel. Hea tasemena eeldatakse, et vähemalt 75% küsitletuist teab küsimuse vastust.

Teemaga seonduvaid usaldusväärseid materjale leidus rohkelt. Uurimistöö valmimiseks kasutati erinevate aastate põhiseaduseid paberväljaannetena või elektroonilisest Riigi Teatajast. Lisaks on kasutatud erinevaid veebilehti: Riigikogu, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Vabariigi põhiseaduse 2012. aasta kommenteeritud väljaande veebilehte, veebipõhist entsüklopeediat Estonica. Kasutatud on erinevaid teoseid, eriti ajalooraamatuid, näiteks „Eesti ajalugu VI“, „Eesti Kongress. Siin ja praegu“, kõrgkooliõpikut „Poliitika ja valitsemise alused“. Allikatena kasutati ka artikleid kodu- ja välismaistest uudiseportaalidest ning ajakirjadest Tuna ja Riigikogu Toimetised. Toetuti erinevate noorteorganisatsioonide kodulehtedele ja materjalidele.

Pärnu kolmes gümnaasiumis korraldati 10. klassi õpilaste seas küsitlus. Küsitlusega selgitati välja õpilaste suhtumine valimisea langetamisesse ja nende teadlikkus ühiskonnas toimuvast.

Töö esimene osa sisaldab teooriat: antakse ülevaade valimisea kujunemisest Eestis ajaloos alates Asutava Kogu valimistest Riigikogu valimisea langetamise eelnõuni. Töö teises osas on lühiülevaade erinevatest maailma riikidest, kus valimisiga on langetatud. Töö kolmas osa on küsitluse tulemuste analüüs.

Töö tulemus tutvustab välisriike, kus valimisiga on langetatud ja näitlikustab valimisea langetamise kasvavat trendi. Samuti tutvustab töö Eesti valimisea kujunemist aastate lõikes. Töö tulemus võiks aidata poliitikuid noorte arvamusega arvestamisel ja anda informatsiooni haridustöötajatele ja otsustajatele, et noored pigem ei ole valimisea langetamise poolt ja pole piisavalt teadlikud. Töö võiks otsustajatele edasi anda noorte arvamust, et kui nad oleksid rohkem teadlikud, tuleksid nad meelsamini valima.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Viimastel aastatel on meedia vahendusel jõudnud avalikkuse ette tõsiseid koolivägivalla juhtumeid ning on toimunud murrang selle probleemi teadvustamisel. Turvaline õpikeskkond on aga oluline tegur isiksuse kujunemisel. Teismeeas kogetud väärkohtlemine võib jätta armid kogu eluks, muuta koolikogemuse negatiivseks ning välistatud pole ka haridustee katkestamine.

Uuring on abiks probleemi tõsiduse tuvastamisel ning samuti on paremini koolivägivalla olemust tundes lihtsam teha suunatud ennetustööd. Nissi Põhikoolis ega Tallinna Prantsuse Lütseumis pole varem sellist uurimust tehtud ning seetõttu on olemas nende huvi ja toetus. Uurimine korraldatakse 5.–7. klassi õpilaste seas, sest autor peab neid kõige haavatavamaks vanuserühmaks. Selles vanuses minnakse algklasside süsteemilt üle põhikooli, kus järelevalve on väiksem, samuti on selles vanuses noor kõige mõjutatavam ning toimub kiireim sotsiaalne areng.

Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada koolivägivalla esinemissagedus, väljendumisviisid ja põhjused väikses maakoolis Nissi Põhikoolis ning suures pealinnakoolis Tallinna Prantsuse Lütseumis.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.