Värskes numbris
Toimetaja kaassõna
„Lihtsalt ärge võtke seda [valuvaigistit]!“
Maailm on jõudnud punkti, kus maailma ühe olulisima demokraatliku riigi president jagab tõestamata väiteid ja annab oma riigi elanikele tervistkahjustavat nõu.
Mis jääb üle?
Lihtne.
Tuleb olla targem kui see nõuandja. Selleks pole tegelikult palju vaja. Tuleb endale selgeks teha loodusteadusliku meetodi põhimõtted: uurimisküsimus-katse/vaatlus-andmeanalüüs-järeldused. Seda õpitakse Eestis muide juba seitsmendas klassis. Lisaks tasub usaldada neid, kes loodusteaduslikku meetodit praktiseerivad. Rakendajateks ei ole üksnes elukutselised teadlased. Ka ettevõtjad, riigiametnikud, õpetajad, statistikud, ajakirjanikud, harrastusteadlased kasutavad teaduslikku meetodit. Kooliõpilastest noored uurijad lihvivad samuti oma oskusi ja 12 väljapaistvaga õpilasuurimisega saategi selle aasta Akadeemiakeses tutvuda.
Enamik töid on sel korral loodusteaduste valdkonnast – linnud-loomad, tervishoiuvaldkond, füüsika, aga oma koha on leidnud ka paar väga huvitavat koduloouurimust. Lisaks ajalooteemaline töö sellest, kuidas üks Eesti perekond pärast II maailmasõda Nõukogude võimu poolt talle omistatud kulakustaatuse tühistamise pärast aastaid võitles. Toona lõpuks tulemusteta, aga oluline on mäletada ja seoseid leida – kõik see on taas päevakorral nüüd ja praegu.
Kallis Akadeemiakese lugeja – soovime sulle oskust näha, mis on kahtlaste sõnumite väljaütlejate tegelikud ajendid. Samuti olgu sul visadust uudishimutseda ja nautida ahhaa-hetki – need tõid meid siia ja viivad ka edasi.
Erinumbri peatoimetaja Pille Säälik ning toimetajad Triinu Visnapuu ja Kristiina Mark
03.10.2025
Suur osa taimedest vajab suguliseks paljunemiseks tolmeldajate abi. Kui mujal maailmas võivad tolmeldajateks olla ka linnud ja nahkhiired, siis Euroopas on nendeks putukad. Parasvöötme kõige arvukamad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja sirelased. Kahjuks on tolmeldajate arvukus ja liigirikkus langenud, seda eelkõige teisenenud maakasutuse, linnastumise ja kliimamuutuste tõttu. Eriti linnades ja suuremates asulates on üks peamisi putukatele olulisi inimmõjusid rohealade niitmise sagedus.
03.10.2025
Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas, kuidas ja milliste tulemustega talupidajad, kelle Nõukogude võimud kuulutasid kulakuks, seda staatust vaidlustasid. Seda on oluline uurida, sest see aitab meil paremini mõista kulakuks tegemise protsessi ja selle mehhanisme. Samuti aitab vaidlustamise uurimine aru saada, kas talupidajatel oli üldse neile omistatud staatuse vastu võimalik protestida ja milliste argumentide abil seda oli võimalik teha. Eestis ja mujal on uuritud relvastatud vastupanu sovetiseerimisele, näiteks metsavendlust, kuid kulakustaatuse vaidlustamiskatseid on vähem uuritud.
03.10.2025
Vananeva ühiskonna tõttu on vanemas eas levivate haiguste ja probleemide levik tõusulainel. Samuti on tõusujoonel ka ülekaalulisus ja vigastuste arv kukkumise tõttu. See kõik suurendab liigese- ja lihaskonnahaiguste levikut. Osteoartroos on üks kõige sagedamini levinud liigesehaigusi, mis esineb ligi 7% elanikkonnast üle maailma, ning selle kõige levinum vorm on põlveliigese osteoartroos. Suureneb inimeste hulk, kes vajavad kirurgilist ravi, sealhulgas liigeste endoproteesimist, ja taastusravi pärast operatsiooni. Ainult konservatiivsed ravimeetodid ei pruugi aidata või aitavad vähesel määral. Sellepärast ongi vaja leida efektiivsemaid taastusravi viise. Kuigi taastusravis on tähtis ka pikaajaline toime, uuritakse selles uurimistöös liitreaalsuse keskkonnas tehtud treeningu kohest mõju tasakaalunäitajatele endoproteesitud […]
03.10.2025
Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu, kuna see aitab ennetada paljude haiguste teket, toetab kehaliste võimete arengut, mõjub positiivselt vaimsele tervisele ja akadeemilisele võimekusele ning arendab sotsiaalseid oskusi. Kuigi liikumine on tervise ja heaolu jaoks hädavajalik, on kogu maailmas kujunemas kasvavaks probleemiks laste ja noorte vähene liikumisaktiivsus. See on murettekitav probleem, mis toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi nii inimkonna tervisele, arengule kui ka üldisele heaolule, sest just varajases eas pannakse alus hilisemale eluviisile ja tervisele. Seega on väga oluline sellele teemale tähelepanu pöörata. Uurimusliku loovtöö eesmärk on analüüsida Tallinna Reaalkooli 7. klassi, st 144. lennu […]
03.10.2025
Minu vanavanaisa Eduard (Eedi) Kallaku (1906–1994) elu kulges läbi erinevate maailmasündmuste, mis jätsid tugeva jälje ja kujundasid tema elusaatust. Mina ise ei ole temaga kunagi kohtunud, aga juba ammusest ajast on olnud minu kodus tema päevik ja see oli võimalus temaga mingigi sideme loomiseks. Päevik hakkas mind huvitama ja seepärast otsustasin teha uurimistöö oma vanavanaisast, et teda tema enda mälestuste, aga ka teiste pereliikmete juttude kaudu tundma õppida.
03.10.2025
Õnnetuste kohta käiv info on Eestis vastuoluline: politsei sõnul on kergliikuritega toimunud õnnetuste arv vähenenud, ent meditsiinitöötajad seda ei kinnita. Põhjalikumaid teadusuuringuid on Eestis tehtud vaid liiklusõnnetuste vaatenurgast, näiteks Kuldsaar-Adamsoni lõputöö Sisekaitseakadeemias (2022), ent autorile teadaolevalt meditsiinilisest vaatenurgast uuringuid ei ole. Käesoleva tööga loodab autor sellesse vastuolulisse teemasse selgust tuua. Töös keskendutakse elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetuste arvule ja nendega kaasnenud kehavigastustele. Vigastused võivad ulatuda kergetest kuni raskete ja eluohtlikeni.
03.10.2025
Uurimistöö teema valikul lähtusin soovist käsitleda oma koduküla ja selle lähipiirkonna ajalugu. Seni ei oldud ühtki uurimistööd Turja küla kohta kirjutatud. 8. klassis, kui pidime koostama kohustusliku loovtöö, otsustasin uurimistöö kasuks. Siinse uurimistöö teema on „Turja küla muutuste tuules. Mõisaajast tänapäevani“. Töö peamised eesmärgid on: koguda Turja küla ajaloo kohta nii palju materjali, kui on kättesaadav ja võimalik, see üles kirjutada ja jagada uurimistööd kohalike inimestega.
03.10.2025
Kõrvaklappide kasutamine on tänapäeva noorte seas laialt levinud, kuid sellega võivad olla seotud ka tõsised terviseriskid. Paraku puudub teave selle kohta, kuivõrd on noored nendest riskidest teadlikud ja kas nende kõrvaklappide kasutamise harjumused on ohutud. Autor valis oma töö teemaks „Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel“. Teema valikut mõjutas autori isiklik kogemus kõrvaklappide kasutamisest tekkinud kuulmiskahjustusega, mille põhjuseks oli suures osas teadmatus.
03.10.2025
Käesoleva uurimistöö eesmärk on konstrueerida esmalt platvorm erinevatest plasmiidsetest DNA konstruktidest, mis võimaldaks lihtsa vaevaga muuta AAV kapsiidide järjestusi; teiseks, kasutades reportergeeni ekspresseerivat AAV vektorit, pakkida AAV erinevate kapsiidivalkudega ning nakatada nendega erinevaid rakuliine koekultuuris. Määrates rakku sisenenud ning seal ekspresseerunud AAV-ga kantava geneetilise materjali hulka, loodetakse saada vastus töö peamisele uurimisküsimusele – kui hästi arendatav AAV-de modifitseerimisplatvorm toimib ja kas seda on mugav kasutada.
03.10.2025
2024. aastal valiti Eesti aasta loomaks harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest. Aasta loomaks valiti saarmas just selleks, et rõhutada selle ainulaadse liigi tähtsust ning suurendada teadlikkust tema elupaikade kaitsest ja säilitamisest. Rahvasuus ja võro keeles on saarmas tuntud kui udras, sageli kutsutakse teda ka vetehundiks.
03.10.2025
Lindude rändeks on eriti olulised temperatuuritingimused, mis mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt lindude rände kulgu. Paljud linnuliigid ootavad enne rändele asumist kindlaid, just sellele liigile soodsaid ilmatingimusi. Kui juhtub, et mõne kalendriaasta ilm on rändeteel pilvine ja vihmane, võib ränne mõneks ajaks pidurduda – linnud teevad sobivas kohas rändepeatuse ning jõuavad Eestis asuvatele pesitsusaladele keskmisest hiljem või üldse mitte. Loovtöös vaadeldakse, kuivõrd mõjutab saabumis- ja pesitsusaegne ilm rukkirääkude arvukust. Töö autor oletab, et nii nagu paljude linnuliikide puhul, sõltub ka rukkirääkude arvukus saabumis- ja pesitsusaegsest ilmast, eeskätt sademete hulgast ning õhutemperatuurist.
03.10.2025
Uurimistöö eesmärk on analüüsida tehisvalguse mõju päikesepatareide kasuteguritele. Uurimisobjekt on kesteriidist Cu2Zn(Sn,Ge)S4 valmistatud monoterakiht-päikesepatareide seeria, mille absorbermaterjalis on muudetud Sn ja Ge suhet. Eesmärgi saavutamiseks mõõdetakse töö käigus päikesepatareide volt-amper karakteristikud päikesevalgust jäljendavates tingimustes (tähisega AM 3.0) ning erinevate LED-lampide (2700 K, 4000 K, 6500 K) valguses ehk tehistingimustes. Andmete põhjal saab arvutada või leida neli parameetrit (efektiivsus ehk kasutegur, täituvusaste, avatud ahela pinge, lühisvoolu tihedus), mis võimaldavad võrrelda erinevate valgusallikate mõju uuritavatele päikesepatareidele.