Töö eesmärk on välja selgitada, miks meie ühiskonnas on olmeprügi taaskasutuse osakaal suhteliselt väike. Kas see on pigem tingitud inimeste vähesest teadlikkusest ja reeglite järgimisest või olemasolev prügi sorteerimise korraldus ei toeta olmeprügi taaskasutusse võtmist?
Akadeemiake erinumber/2023 (45)
Akadeemiake erinumber/2023 (45)

Elo Joandi
TOITUMISE TUVASTAMINE JUUSTE ISOTOOPANALÜÜSIDE PÕHJAL: KAASAJA JA ARHEOLOOGILISE MATERJALI JUHTUMIUURING
Uurimistöö eesmärk on: a) anda ülevaade inimeste toitumisest juuste keratiini isotoopanalüüside kaudu, sealjuures tutvustada varasemaid sarnaseid uuringuid ja b) tuvastada proovi eeltöötluse mõju tänapäevaste ja arheoloogiliste juuste isotoopanalüüside tulemustele. Analüüsimaterjaliks valiti juuksed a) tänapäeva inimestelt, b) Tartu Raadi kalmistul asuvalt 18. sajandi Telleri kabeli vanaproualt, c) Anna von Igelströmilt (29.9.1732–13.06.1760), kes oli maetud Tartu Jaani kirikus olevasse Münnichi kabelisse, ja d) Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi nooremalt muumiapoisilt.

Fred Järv, Jaagup Kuuskla
PÜSIVA ORGAANILISE SAASTEAINE TRIKLOROPROPAANI MEHHANOKEEMILINE MUUNDAMINE PLATVORMKEMIKAALIKS GRIGNARDI REAKTSIOONIS
Tänapäeval on õhu, mulla ja joogivee saastamise vähendamine muutunud väga keeruliseks ülesandeks, mida aitab lahendada üleminek loodussäästlikumate keemiliste reaktsioonide läbi viimisele. Enamasti kasutatakse reaktsioonide tegemiseks lahuseid, mis võivad olla mürgised ja loodust reostavad. Aastaid on proovitud leida uusi viise, kuidas mürkaineid ilma suure raiskamiseta meile kasulikeks ühenditeks muundada. Hea võimalus selleks on muundada saasteained platvormkemikaalideks. Keemiatööstuses eriti laia kasutusega ühendeid nimetatakse platvormkemikaalideks, need on sobilikud lähteained erinevatele kõrge lisaväärtusega ühenditele, nagu näiteks ravimite toimeainetele, agrokemikaalidele, keemiatoodetele ja materjalidele. Saasteainete muundamine kasulikeks aineteks on rohepöörde elluviimiseks järjekordne suur samm. Viimase kümne aasta jooksul on keemikute pilgu alla jäänud just mehhanokeemiline süntees. Tänu selle keskkonnasäästlikumale protsessile on alustatud uurimist mehhanokeemilise sünteesi laiemaks rakendamiseks lahusepõhise sünteesi kõrval.

Kea Rael Kukk
AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE SÜMPTOMID NING LEGAALSETE STIMULANTIDE TARVITAMINE
Valisin sellise uurimistöö teema, sest mind huvitab kliiniline psühholoogia. Soovin põhjalikumalt uurida aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, sest tahan ülikoolis samal erialal ja teemal kirjutada bakalaureusetöö. Lisaks arvan, et häirest endast räägitakse meedias üsna palju, aga ravimeetoditest, täpsemalt enim kasutatud ravimitest ehk stimulantidest, võrdlemisi vähe. Eriti vähe on infot teadlaste püstitatud nn iseravimise hüpoteesi kohta, seega soovin uurimusega teada, kas see kehtib.

Trevon Roger Kuusk, Rainer Ahi
INVESTEERIMISTEEMALINE ÕPPERAKENDUS STUDENX
Meie loovtöö eesmärk on luua hariv investeerimisteemaline õpperakendus, mida on kerge kasutada. Õpperakenduse eesmärk on jagada inimestele investeerimisalaseid teadmisi, mis aitaksid neil tulevikus rahaga teadlikumaid otsuseid langetada.

Elin Makkar
AHHAA-ELAMUSE KOGEMINE TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE JA TARTU ÜLIKOOLI TUDENGITE NÄITEL
Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, millised on Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnasistide ja Tartu Ülikooli tudengite ahhaa-elamused. Keskendusin seejuures järgmistele alaküsimustele.
* Milliseid kogetud hetki loevad vastajad ahhaa-hetkeks?
* Kuidas noored neid kirjeldavad?
* Milliste olukordadega on need väljavalitud hetked või lood seotud ning millised tunded nendega kaasnesid?

Mirtel Merila
HÕBEDA-KITOSAANI NANOKOMPOSIITIDE MÕJU LOODUSLIKULT LUMINESTSEERUVATELE BAKTERITELE VIBRIO FISCHERI
Käesoleva töö eesmärk oli kolme erineva varem sünteesitud hõbeda-kitosaani nanokomposiitide (nAgCS_0,3, nAgCS_1 ja nAgCS_3) ja võrdlevalt tsitraadiga kaetud hõbeda nanoosakeste (Cit-Ag NO) mõju uurimine bakteriliigi Vibrio fischeri rakkudele.

Karoliina Paas
PÄIKESEENERGIA PERSPEKTIIVIKUS EESTIS
Kuna päikeseenergia on muutumas üha populaarsemaks, tasuks võrrelda selle perspektiivikust nii eraisikute (kelle valduses on erineva võimsusega päikesepargid) ja riikliku tasemega päikeseparkide seisukohalt. Selle töö uudne lähenemisnurk ongi uurida päikeseparkide tasuvust nii eraisikust tootja kui ka riikliku energiafirma seisukohalt. Lisaks oli autoril juba varem tekkinud valdkonna vastu sügavam huvi tänu põhikoolis tehtud uurimistööle, mille raames valmis päikesepaneelist telefonilaadija.

Saamuel Palu
VIIMANE OKUPATSIOONIEELNE KAITSELIIDU PEASTAABI ÜLEM KOLONEL AUGUST BALDER. ELU, TEGEVUS JA PEREKONNALUGU
Käesoleva uurimistöö teema on „Viimane okupatsioonieelne Kaitseliidu Peastaabi ülem kolonel August Balder. Elu, tegevus ja perekonnalugu“ ja eesmärk oli saada August Balderi kohta teada nii palju kui kättesaadav ja võimalik.

Mia Marie Sukles
INIMESE PAPILLOOMVIIRUSE VASTASE VAKTSINEERITUSE TASE JA SELLEST KEELDUMISE PÕHJUSED KOLME EESTI GÜMNAASIUMI NÄITEL
Uurimistöö eesmärk on hinnata inimese papilloomiviiruse vastase vaktsineerituse taset erinevate Eesti gümnaasiumite näitel ning analüüsida vaktsineerimisest keeldumise põhjuseid.
Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt on püstitatud kolm uurimisküsimust:
* kuidas erineb piirkonniti kolme kooli näitel gümnaasiumiastme noorte HPV-vastase vaktsineerituse tase;
* millised on vaktsineerimisest keeldumise põhjused;
* kuidas erinevad vaktsineerimisest keeldumise põhjused piirkonniti kolme kooli näitel?

Laura Veerde
TOIDUVÄRVI E102 (TARTRASIIN) SISALDUSE SPEKTROMEETRILINE MÄÄRAMINE LIMONAADIDES JA PIRNIMAITSELISES SIIRUPIS
Selle töö eesmärk oli välja selgitada, kui palju sisaldavad kolm erinevat rohelist värvi jooki värvainet E102. Uuritavad joogid olid pirnimaitseline siirup (tootja Heliis, Eesti), tavaline tarhuni limonaad (tootja Chernogolovka, Venemaa) ja vaarikamaitseline tarhuni limonaad (tootja Aqualine, Eesti). Samuti selgitasin kirjanduse andmetel selle värvaine kahjulikkust inimesele ning tutvustasin spektroskoopiat kui keemilise analüüsi meetodit.

Anett Veskimägi
VENE AGRESSIOONI MÕJU EUROOPA KLIIMAEESMÄRKIDELE ENERGEETIKASEKTORIS PERIOODIL 24. VEEBRUAR – 31. DETSEMBER 2022
Selle töö eesmärk on analüüsida, kuidas 24. veebruaril 2022. aastal Venemaa Föderatsiooni alustatud agressioon Ukraina vastu on mõjutanud Euroopa Liidu, sh Eesti, kliimaeesmärkide saavutamist energeetikasektoris. Uurimistöö koostamisel lähtuti kliimaeesmärkidest, mis on seatud aastateks 2030–2050. Kuid kuna Vene agressioon veel kestab ja selle lõplikke tulemusi ei ole võimalik ette hinnata, keskendus antud töö sündmustele ja Vene agressiooni mõjudele Euroopa Liidu kliimaeesmärkide suhtes 2022. aasta jooksul ehk perioodil 24. veebruar kuni 31. detsember aastal 2022.

