28.05.2019

TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE SILMANÄGEMINE JA SILMADEGA SEOTUD HARJUMUSED

Silmanägemist mõjutavad erinevad aspektid. Võib oletada, et tänapäeva inimesed ei ole kõigist neist teadlikud ja seega ei hoita enda silmi. Nüüd ohustab silmanägemist ka tehnoloogia, näiteks on suur oht silmade tervisele nutiseadmetest kiirgav sinivalgus. Sellest teadmisest saadi inspiratsiooni küsimustiku koostamiseks, et analüüsida, kas õpilased teavad, millised tegevused silmi kahjustavad ja kas nende silmanägemine võib halveneda teadmatusest tekkinud harjumuste pärast. Uurimistöö eesmärk on pöörata tähelepanu Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste silmanägemisele ja analüüsida nende harjumusi, mis mõjutavad silmanägemist. Lisaks uurida spetsialistidelt, kuidas nutiseadmed inimese silma mõjutavad ja milliseid ohte on veel olemas silmanägemisele. Töö koosneb viiest peatükist, millest esimeses kirjeldatakse silma […]
28.05.2019

GRIPIVASTASE VAKTSINEERIMISEGA SOOSTUMUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID HAIGLA PERSONALI HULGAS

Haigla pakub oma töötajatele võimalust saada tasuta gripivaktsiini, kuid sellest hoolimata on soostumus vaktsineerimisega olemasolevate andmete põhjal madal. 2017. aasta sügisel oli arstide hulgas vaktsineerituid 62%, kuid ülejäänud töötajate kohta andmed puudusid. Kuna gripp on väga nakkav nakkushaigus, võib vaktsineerimata haiglapersonal kanda haiguse üle patsientidele, kes võivad samuti vaktsineerimata olles kaasuvate haiguste tõttu põdeda grippi tavapärasest raskemalt. Lisaks sellele on gripp tervishoiutöötajate peamine töölt puudumise põhjus, eriti talvekuudel, mil nõudlus arstiabi järele on aasta jooksul kõige suurem (Durando, Alicino, Dini et al., 2016, 1). Terviseameti andmetel võib raske gripijuhu ravi ulatuda üle 4600 euro. Eestis haigestub aastas grippi hinnanguliselt 50 […]
02.10.2018

LENTIVIIRUSLAADSETE PARTIKLITE ELUTSÜKLI INHIBEERIMINE GALEENILISTE VEDELPREPARAATIDE ABIL

Tänu teaduse ja tehnoloogia tormilisele arengule viimase viie kümnendi jooksul on viirused viimaks leidnud väljundeid inimsoo hüvanguks näiteks geeniteraapia näol. Sellegipoolest on viirused tuntumad eelkõige kui rakusisesed parasiidid, mis peremeesorganismile tihti vaevusi tekitavad. Viiruste põhjustatud infektsioonid toovad kaasa ka palju surmajuhtumeid. Näitlikustamiseks toogem välja rõugeviiruse epideemia, mille tõttu hukkus ainuüksi 20. sajandil vähemalt pool miljardit inimest. Võrdlusmomendina saab välja tuua, et kõik sõjalised konfliktid selles ajavahemikus nõudsid hinnanguliselt vaid 150 miljonit inimelu. [1] Rõugeviirus suudeti aga lõppkokkuvõttes alistada, sest juba 1980. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon rõuged kõrvaldatuks, ja seda kõike tänu intensiivsele ülemaailmsele immuniseerimisprogrammile [2]. Võrreldes eelmise näitega on tunduvalt […]
25.01.2018

Uneapnoe sümptomid ja ravi

Uneapnoe on tänapäeval üha enam leviv unehäire, mida põevad enim keskealised mehed ja postmenopausis naised. Uneapnoeks nimetatakse hingamisseisakut une ajal. Sündroomiks nimetatakse seda siis, kui hingamiskatkestust esineb vähemalt viis korda iga magatud tunni kohta. Käesoleva töö eesmärk on selgitada uneapnoe olemust, sümptomeid, ravivõimalusi, intervjueerida unearsti ning analüüsida keskealiste meeste ja naiste hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi. Töö esimeses osas selgitatakse, mis on uneapnoe ja millised on selle alaliigid. Teises osas tuuakse välja haiguse sümptomid päevasel ja öisel ajal ning sümptomid, millega tuleks kindlasti arsti vastuvõtule pöörduda. Kolmandas osas tuuakse välja ravivõimalused; selgitatakse täpsemalt, mis on kirurgiline ja mittekirurgiline ravi ning mis […]
10.10.2017

Taimetoitluse tervisemõjud ja ajendid 15–19-aastaste Eesti vegetaarlaste seas

Viimastel aastatel on taimetoitlus muutunud maailmas tõusvaks trendiks. Sama muutust võib täheldada Eestis, kuhu on lisandunud rohkelt uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti. See annab alust arvata, et ka taimetoitlaste osakaal Eestis on tõusuteel. Eestis puuduvad seni uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervisekäitumise uuring ei kogu andmeid noorte vegetaarlaste kohta. Siinse uurimistöö põhieesmärk on täita tühimik Eesti taimetoitlaste uurimises, iseloomustada 21. sajandi noore vegetaarlase profiili, sotsiaal-demograafilisi näitajaid ja taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid. Lisaks vaadeldakse, millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot, milliseid muutusi täheldavad nad oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses […]
13.06.2017

Veredoonorlusest Eestis

Verd ei saa tööstuslikult toota, seda peavad annetama inimesed. Vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni põhimõtetele ei tohi vereloovutust materiaalselt motiveerida või sotsiaalselt survestada. Seega on kommunikatsioonil ja mittemateriaalsetele väärtustele apelleerimisel doonorluse motivatsioonil oluline roll (Soonik 2005). Seega on veredoonorlus meie igapäevaelus vägagi oluline ja aktuaalne teema. Valisin doonorluse uurimistöö teemaks just seepärast, et teada saada, miks inimesed käivad verd annetamas. Kuna mu ema on doonor ning tema põhjust ma tean, miks ta regulaarselt verekeskust külastab, ja soovin ka ise doonoriks hakata, siis tahtsingi teada, miks teised seda teevad. Kas lihtsalt heast tahtest või on sellel mingi muu põhjus ja mis motiveerib doonoreid […]
18.02.2017

Emakakaelavähk ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsineerimine

Emakakaelavähk on kõikide vähkide hulgas leviku poolest seitsmendal kohal ning naistel rinna-, jämesoole- ja kopsuvähi järel neljandal kohal olev vähitüüp. Emakakaelavähi põhjustajaks on peamiselt sugulisel teel leviva inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid (enamasti HPV16 ja HPV18). Nende viirusetüüpide vastu on olemas vaktsiinid, kuid nende vastane vaktsineerimine ei kuulu Eestis riiklikusse immuniseerimiskavasse, mistõttu see on tasuline. Käesoleva uurimistöö ajendiks oli huvi emakakaelavähi ja HPV-vastase vaktsineerimise vastu, samuti selle vastu, kui palju inimesed minu kodukohas on valmis vaktsineerima. Uurimistöö raames viisin läbi kiirküsitluse 434 Eesti inimese seas (peamiselt Viljandimaalt Tarvastu vallast), kelle vanus jäi 12–68 eluaasta vahele. Küsisin nende valmidust vaktsineerida HPV […]
19.05.2016

Rinnavähk ja Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus sellest

Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad selle enda jaoks liiga hilja. Nii juhtus ka minu emaga. Rinnavähi avastamise hetkel oli vähk juba kolmandas staadiumis. See on ka üks põhjustest, miks ma just selle uurimistöö teema valisin. Rinnavähk on globaalne probleem, mis aina süveneb. Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 14,1 miljonit uut vähijuhtu (Worldwide cancer incidence statistics, cancerresearchuk.org). Naiste puhul on sagedaseimaks vähivormiks rinnavähk (moodustades 25,2% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest) (Worldwide data, wcrf.org). Iga aastaga rinnavähki haigestunute arv tõuseb. Kuna on nii palju naisi, kes avastavad vähi liiga hilja, siis tekib küsimus: kas neid ei ole sellest […]