KOPSUVÄHKI HAIGESTUMUSE JA POTENTSIAALSETE RISKITEGURITE LEVIKU MUUTUSTE VAHELISED SEOSED 15–44 AASTASTE INIMESTE SEAS EESTIS AASTATEL 1980–2017

Arhiiv


KOPSUVÄHKI HAIGESTUMUSE JA POTENTSIAALSETE RISKITEGURITE LEVIKU MUUTUSTE VAHELISED SEOSED 15–44 AASTASTE INIMESTE SEAS EESTIS AASTATEL 1980–2017

KERTU-TRIIN ROOSMANN
TALLINNA REAALKOOL
Klass: 137.B
Juhendajad: Hendrik Meister (PhD) ja dr Marika Tammaru

Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Sagedamini esineb vähki eakama elanikkonna seas, sest vähi riskiteguritega kokkupuute ja vähi tekke vahele jääb enamasti pikk ajaperiood. Sellel põhjusel on kopsuvähki haigestumust Eestis noorte ehk 15–44aastaste inimeste seas võrdlemisi vähe uuritud. Esimene ja viimane teemat käsitlev uuring tehti 2014. aastal, kui kättesaadaval olid andmed aastani 2009. Praeguseks on olemas andmed aastani 2017 ning on tekkinud võimalus uuringut uuenenud andmetega korrata. Tingituna kopsuvähki haigestunute suurest suremusest on selle meditsiinilise probleemi lahendamisel suurim tähelepanu riskiteguritega kokkupuute vähendamisel. Suitsetamine, kopsuvähi olulisim riskitegur, suurendab tõenäosust haigestuda kopsuvähki kuni 20 korda. Kuigi maailmas on täheldatud ka teisi kopsuvähi tekkimise riski suurendavaid tegureid, näiteks kokkupuudet asbestiga, on nende mõju võrreldes tubakasuitsuga kordades väiksem. Kopsuvähi potentsiaalsete riskiteguritega kokkupuute muutusi ei ole Eestis senini põhjalikult analüüsitud.