Toimetaja kaassõna

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv.

Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma pöörase heitlikkusega!

Kaks uurimistööd on teemadel, mida seob genealoogia, sest nad käsitlevad kellegi esivanemate elulugu ja pärandit. Ka siinkirjutaja on mormoonide mõjutusel tegelenud sugupuu-uurimisega ja genealoogiaga, sest perekonnaajalugu on olnud väga keeruline ja mormoonid on teinud ära suure töö meetrikaraamatutega jms vastavas osas (tavaliselt saab perekonnaajalooga minna tagasi 18. sajandini). Uurimine viis välja viimaks selleni, et avastasin kolm poolvenda ja selle, et Peipsi taga oli 19. sajandil kuni I maailmasõjani koguni Kameniku-küla (liitküla, mis koosnes mitmest alamkülast), kus ligi 80% inimestest olid omavahel suguluses ja millest lõppkokkuvõttes pärineb vähemalt vanaisa kaudu ka siinkirjutaja. See kõik oli tõsine šokk ja aitab mõista, miks on perekonnaajaloo uurimine niivõrd tähtis ja tähendusküllane! Neid teemasid on uurinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane Brittany Tuul, kus ta keskendub just oma vanaemale, kel on tähtis roll seto kultuuri hoidja-edendajana, ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Karel Kuus, kes uuris oma vanavanaisa lapsepõlveaastaid ja tegevust metsavennana.

Hoopis teisest valdkonnast on Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilase Kätriin Onemari töö Küdema lahe kalastikust. Tema perel on kohaga tugev seos ja just kalastamise pärast, mistõttu süvenes ta kodumere kalastikku ja nii valmis väga huvitav ja põhjalik töö. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Gregor Eesmaa on oma uurimuses ühendanud astronoomia ja programmeerimise, nii et tulemuseks on väga hariv ja seosteküllane töö. See tõi meelde programmeerimise võlu ja astronoomia põnevuse. Teise sama kooli õpilase Helen Riisalu töö viinamarjadest ja veinidest äratas siinkirjutajal suure huvi önoloogia ehk veiniteaduse vastu ja pani maitsma isegi uusi veine, mida ei ole varem proovinudki.

Erakordne suvi oli uskumatult, et mitte öelda üle mõistuse soodne vabaõhusündmusteks. Seetõttu sai ka siinkirjutaja osa mitmest improteatrist nii Tallinnas kui mujal. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Marie Olli töö improteatrist Eestis meenutas suvel nähtut ja aitas seda lahti mõtestada. Seevastu Jüri gümnaasiumi õpilase Elisa Tammi töö analüütilisest keemiast on eelneva tööga temaatiliselt võrrelduna nagu siga ja kägu. Vaatamata töö spetsiifilisusele on see aktuaalne, sest plast ja selle mõju keskkonnale ja inimese tervisele on palju kõneainet pakkunud, eriti tänapäevases hüsteerilises maailmas, kus meedia vahendusel levib tohutult väärinfot ja eksiarvamusi – vast aitab see töö selles osas pisutki selgust luua ja teadlikkust tõsta. Ka Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Martti Vankeri töö rakendusviroloogiast on väga aktuaalne, sest paratamatult puutume elukeskkonnas pidevalt viirustega kokku, otsitakse ravi HIV põhjustatud aidsi vastu jne. Töös on lisaks põletavatele teemadele ka palju põnevat infot ravimtaimede kohta, kusjuures mõni taimne seos viroloogiaga võib mõjuda lausa ootamatuna.

Temaatilise vaheldumise lõpetab Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilase Triine Liis Ainsaare töö ratsaspordist. See avab valdkonna lausa uskumatult mitmekülgselt, alates ratsaspordialadest kuni kasutatavate abivahendite ja hobusetõugudeni välja. Seega põnev lugemine ka väga hobuste ja ratsaspordi kaugetele inimestele. Kuigi need tööd on väga erinevad, ühendab neid kõrge tase, põnevus, pühendumine ja korralik uurimistöö metoodika. Seega leidub sealt igale maitsele midagi.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Rõõmsat kooliaasta jätku!

Jüri Kamenik, Akadeemiakese toimetaja

02.10.2018

RATSASPORT

Ratsutamise, ratsaspordi ja hobuste vastu olen tundnud suurt huvi juba lapsest saati. See oli  üks põhjustest, miks valisin oma uurimistöö teemaks ratsaspordi – isiklik huvi. Tehes uurimistööd ratsaspordist, avaneb mul võimalus kasutada oma aastatega kogunenud oskuseid ja kogemusi ning uurida ja saada juurde uut infot millegi kohta, mis mulle väga huvi pakub. Nagu  eelpool mainitud sai, on aastaid ratsutamist ja hobustega tegelemist mulle palju õpetanud ning olen sealjuures ka märganud, et ratsutamisel kasutatakse palju erinevaid abivahendeid. Sellele rohkem tähelepanu pöörates hakkas mind väga huvitama, kui levinud on erinevate abivahendite kasutamine, ning otsustasin uurida võistlustel kasutatavaid abivahendeid ning lisaks ka erinevate […]
02.10.2018

GALAKTIKATE FILAMENTIDE RUUMIJAOTUSE VISUALISEERIMINE

Galaktikate jaotus universumis ei ole ühtlane. Selles esineb nii tihedamaid kui ka hõredamaid kohti. Piltlikult moodustub galaktikatest ämblikuvõrgulaadne kärjestruktuur. Galaktikate visualiseerimine arvuti abil on üks paremaid meetodeid seda uurida. Seejuures osutub kõige tähtsamaks tarkvara oskuslik optimeerimine, vältides pikka ooteaega visualisatsiooniga opereerides. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selline programm valmistada. Teema valik tuleneb mitmest aspektist. Esiteks lihtsalt kasutatavat, vabavaralist ning optimeeritud galaktikate visualiseerimisprogrammi vabas vormis andmehulkade jaoks ei ole varasemalt loodud. Teiseks huvist kosmose (sh kosmoloogia ja astronoomia) vastu ning kolmandaks soov õppida kasutama ettevõtluses levinud programmeerimist hõlbustavat tarkvara. Uurimistöö viiakse läbi, kasutades paindliku arendustsükli põhimõtteid. Tarkvara loomisel kasutatakse Processing teeki Javale, […]
02.10.2018

MINU VANAVANAISA JAAN ROOTSI LAPSEPÕLVEAASTAD JA TEGEVUS METSAVENNANA

Eesti Vabariik tähistab peagi oma 100 aasta juubelit. Sünnipäeva puhul ei saa me rääkida vaid ühest tähtsast päevast, tegemist on pika perioodiga, mis meid omariikluseni on viinud. Antud periood hõlmab mitmeid tähtsaid sündmusi, nt omariikluse väljakuulutamine 1918. aastal, Vabadussõja sündmused ja okupatsioonid. Siia kuulub ka metsavendade võitlus, mida peeti Eesti iseseisvuse eest tegelikult täiesti lootusetus olukorras. Valisin uurimistöö teemaks metsavendluse oma vanavanaisa metsavend Jaan Rootsi salga tegevuse näitel. Antud teema valikul sai määravaks ka asjaolu, et 2017. aastal möödus vanavanaisa Jaan Rootsi sünnist 90 aastat ja mind huvitas tema elu metsavennana. Eelolevast tulenevalt on antud uurimistöö eesmärgiks anda ülevaade minu […]
02.10.2018

IMPROTEATER EESTIS

Improteater on uudne teatrikunsti žanr, milles näitlejad mõtlevad kogu etenduse sisu välja kohapeal, st improviseerides. Uurimistöö eesmärgiks oli kajastada improteatri arengulugu maailmas ning uurida, kuidas jõudis improteater Eestisse ja milline on selle roll tänapäeval. Töö esimene pool põhineb eesti- ja ingliskeelsetel kirjalikel allikatel. See kirjeldab kaasaegse improteatri kui žanri teket ning koondab teabe selle leviku kohta Eestis, andes lühiülevaate ka praegu tegutsevatest truppidest ja nende tegevussuundadest. Uurimistöö teine pool analüüsib töö autori poolt viie Eesti impronäitlejaga läbi viidud intervjuusid, kahel improteatrifestivalil tehtud publikuküsitlusi ning töö autori enda kogemusi improkoolitustel osalemisest. Uurimistöö selgitab improteatri vormi eripärasid ning kuidas mõjutab improteater vaatajaid, […]
02.10.2018

KÜDEMA LAHE KALASTIKUST

Teadsin kogu aeg, et tahan kirjutada oma uurimuse bioloogia vallas. Pärast juhendajaga konsulteerimist otsustasime ette võtta Küdema lahe kalastiku uuringu. Selle otsuse tegemisel oli mitu olulist põhjust: (1) meie pere maakodu asub Küdema lahe ääres Tagaranna külas, (2) meie perele on 2010. aastast alates väljastatud rannaelanike võrgupüügiluba, mille alusel püütud saagid oleme kandnud isiklikku püügipäevikusse, (3) Küdema laht on riikliku seireprogrammi ainus külmaveeliste kalaliikide püsiseire ala, mille andmed oleksid minu uuringule heaks võrdlusmaterjaliks. Soovisin uuringu käigus teada saada, kas ühe suvega oleks võimalik usaldusväärselt kirjeldada Küdema lahe kalade liigilist koosseisu, kui selleks kasutada erinevaid võrgupüügi meetodeid. Uurimisküsimusele vastuse saamiseks püstitasin […]
02.10.2018

SUHKRUSISALDUS VIINAMARJADES SÕLTUVALT SORDIOMADUSTEST

Tänapäeval võib viinapuid leida igast maailma riigist. Eestis on viinamarjakasvatusega tegelevad inimesed ühinenud Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liitu. Liidu liikmed tegelevad viinapuude kasvatamisega, vahetavad kogemusi sortidest ja tutvustavad põhjamaist viinamarjakasvatust Eestis ning erinevatel rahvusvahelistel üritustel. Viinamarjade suhkrusisaldus on oluline mitmel põhjusel. Näiteks mõjutab see nii lauamarja kui ka veini maitset ja kvaliteeti. Refraktomeetri abil saab määrata kuivaine sisaldust mahlas ning see on esmaseks küpsuse ja kvaliteedinäitajaks. Kuivaine on mahla veevaba osa, millest viinamarjamahlas moodustavad peamise osa suhkrud ja vähemal määral happed ja muud ühendid. Brixi kraadid (lühendiks °Bx) näitavad suhkru sisaldust vesilahuses, üks Brixi kraad võrdub ühe grammi sahharoosiga 100 […]
02.10.2018

FORMALDEHÜÜDI MIGRATSIOONI MÄÄRAMINE MELAMIINPLASTIST VALMISTATUD TOIDUNÕUDEST

Valitud teema on seotud reaalse igapäevase eluga. Keskkond on üha aktuaalsemaks muutuv teema ning toidunõusid kasutab iga inimene päevast päeva. Melamiinplastist toidunõud valiti töö teemaks just seetõttu, et tegu on plastiga, mida varasemalt kasutati pidevalt just lastenõude valmistamiseks, kuid mis viimasel ajal on asendatud klaasist nõudega. Samuti on meedias üha levinum plastnõudega kaasnevate ohtude väljendamine ja nendest loobumise propageerimine. Autor soovis võimalikke ohte uurida ning katseliselt saada tõendeid, mis vastavad väited ümber lükkavad või neid kinnitavad. Arvestati ka sellega, et valitud teemaga seonduvaid avaldatud uurimusi, eelkõige eestikeelseid, leidus väga vähe. Töö eesmärgiks oli: uurida formaldehüüdi migreerumist melamiinplastist valmistatud nõudest toiduainetesse. […]
02.10.2018

MINU VANAEMA MINNA HAINSOO, SETO KULTUURI HOIDJA JA EDENDAJA

Minna Hainsoo on mu vanaema ja setu kultuuri esindaja ja edendaja. Tahan teada, mis ajendas teda setu leeloga tegelema. Samas soovin teada rohkem ta vanematest, lapsepõlvekodust, oma kodu ehitamisest, perest ning teistest olulisematest sündmustest ta elus. Lisaks tahan tutvustada teda rohkem ka väljaspool perekonna- ja tutvusringi. Põhiosa minu tööst moodustab intervjuu minu vanaemaga, veel uurin ajalehtedest temaga tehtud intervjuusid, telesaateid ERR-i arhiivist ja ka artikleid, mis uurivad leelokoor Helmise tegevust. Intervjueerin ta õdesid, lapsi ja lastelapsi. Lisan fotosid vanaema fotoalbumitest. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on Minna Hainsoo elulugu. Teises osas on tema ühiskondlik tegevus ja setu kultuuri õpetamine […]
02.10.2018

LENTIVIIRUSLAADSETE PARTIKLITE ELUTSÜKLI INHIBEERIMINE GALEENILISTE VEDELPREPARAATIDE ABIL

Tänu teaduse ja tehnoloogia tormilisele arengule viimase viie kümnendi jooksul on viirused viimaks leidnud väljundeid inimsoo hüvanguks näiteks geeniteraapia näol. Sellegipoolest on viirused tuntumad eelkõige kui rakusisesed parasiidid, mis peremeesorganismile tihti vaevusi tekitavad. Viiruste põhjustatud infektsioonid toovad kaasa ka palju surmajuhtumeid. Näitlikustamiseks toogem välja rõugeviiruse epideemia, mille tõttu hukkus ainuüksi 20. sajandil vähemalt pool miljardit inimest. Võrdlusmomendina saab välja tuua, et kõik sõjalised konfliktid selles ajavahemikus nõudsid hinnanguliselt vaid 150 miljonit inimelu. [1] Rõugeviirus suudeti aga lõppkokkuvõttes alistada, sest juba 1980. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon rõuged kõrvaldatuks, ja seda kõike tänu intensiivsele ülemaailmsele immuniseerimisprogrammile [2]. Võrreldes eelmise näitega on tunduvalt […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?