Toimetaja kaassõna

Tere, Akadeemiakese sõber!

Mis Sa arvad, kust pärineb mõiste „kurjuse impeerium“? Anname vastusevariandid:

a) „Tähesõdade“ esimesest filmist

b) Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani kõnest

c) Mart Helme Riigikogu infotunnis peetud kõnest

Vastuse leiab meie värskest numbrist! Esimese vihjena võib öelda, et kurjuse teemat on oma uurimistöös  käsitlenud Grete Põder ja teine vihje on, et tema töö on politoloogiast. Muu hulgas tutvustab ta meile sellist mõistet nagu „julgeolekustamine“. Väga päevakajaline uurimus meie pöördeid üles kruttivas maailmas. Aga Akadeemiakese uues numbris on veel tervelt üheksa õpilasuurimust kirevatel teemadel.

Semiootikast huvituja leiab lisaks kurjuse tähendust vaagivale tööle veel ühe mõisteteemalise uurimuse: Anna Jürissaar Jaan Poska Gümnaasiumist uuris tervisetoote mõiste tähendust erinevates veebimeedia allikates ja uskuge, see töö on huvitav lugemine kõigile, keda huvitab, kas neile müüakse midagi tõeliselt tervislikku, midagi täiesti ebavajalikku või on tegu hoopis sellise asjaga nagu „ellujäämistoode“! Väga terane töö sellest, kuidas turundusnippe kasutades „kuningale nähtamatud rõivad selga räägitakse“. Tööd lugedes võite käimas olevale apteegireformile mõeldes huvi pärast kokku lugeda, mitu korda mainitakse selles töös sõna „apteek“ :).

Sotsiaalia rubriigist võivad huvilised leida veel kolm uurimust, kaks neist Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastelt ja üks Pärnu Ühisgümnaasiumist. Kerli Kutti uuris oma kooli õpilaste teadlikkust kuulmispuudega inimeste elust ja Triinu Halgma seda, kuidas kajastub tema kaasõpilaste joonistustes kolm erineva iseloomuga muusikapala. Selles töös on palju pilte! Rave-Ly Ristmägi uurimusest saate aga teada, milline on Pärnu haigla töötajate aktiivsus veredoonoritena.

Naturaalia teemaliste kõvemate pähklite armastajatele on käesolevas numbris samuti kolm hõrgutist. Neist kaks tööd   – Kadri Muuga (Tallinna Reaalkool) ja Merilin Radviliaviciuse (Viimsi gümnaasium) tööd on laias mõttes keemiast.  Kadri püüdis sünteesida ühendit, mis aitaks diagnoosida suhkruhaigete verest üht kahjulikku ainevahetuse käigus tekkivat ainet. Kui kartulis oleva tärklise värvimist joodiga võib võrrelda lihtsa lastelaulukesega, siis see uurimus kisub Šoštakovitši sümfoonia kanti – raskusaste: edasijõudnutele. (Aga meil on ainult rõõm selliseid uurimusi avaldada! :) ). Merilin Radvilaviciuse uurimuse laiem teema on keskkond ja ta uuris, millist mõju avaldab mulla pH ja mineraalainete sisaldus selles mullas kasvavate mändide okka pikkusele ja pindalale. Aga seda mitte suvalises kohas, vaid Puhatu ammendatud freesturbaväljal, kus osasid katselappe oli põlevkivi- ja puutuhaga väetatud. Uurimus on leidnud palju tunnustust nii Eestis kui ka laiemalt.

Aga olete ehk vahel mõelnud, kas koos rohke seebiga on võimalik kraanist koos veega alla minna? Piltlikult öeldes huvitas see küsimus Kert Raudnõmme Võru Kreutzwaldi koolist ja ta uuris, kas nõudepesuvahendiga Fairy on võimalik kunstlikes tingimustes kasvavaid naharakke kahjustada. See on töö molekulaar- ja rakubioloogia vallast ning arvestades, et autor oli töö koostamise ajal kaheksanda klassi õpilane, kellele bioloogiatunnis pole veel räägitud ei RNAst ega interleukiinidest, võib eeldada, et kuuleme Kerdist teaduse kontekstis edaspidigi.

Ja lõpulõõgastuseks üks muhe loovtöö Elva Gümnaasiumist, kus üks poiss ja üks tüdruk – Grete-Lysette Uuk ja Krister Toom – tegid korda oma kooli raadioruumi ning uurisid, mis elu see ruum varem elas. Kirevate kõrvaltegelastena löövad selles loovtöös kaasa  Urmas Kruuse, Led Zeppelin, pikad juuksed ja Riigikantselei diivan. Head uurimist!

Pille Säälik

02.02.2020

MUUSIKAELAMUSE KUJUTAMINE JOONISTUSTES

Muusika on igal pool meie ümber ja osa kõikide elust, isegi kui seda endale ei teadvustata. Muusika tekitab inimeses emotsioone ja mõjutab tema meeleolu. Muusika võib ergutada või rahustada, teha õnnelikumaks või kurvemaks. Muusika tekitab kujutluspilte, mis on igal inimesel erinevad, ja seda kujutlust on võimalik väljendada näiteks joonistamise kaudu. Teema on valitud, et näha, kuidas väljendavad erinevad inimesed muusikast saadavat elamust pildiliselt ja milliseid ühiseid jooni saab ühe pala järgi loodud piltidest välja tuua. Autor on ise elu jooksul tihedalt muusikaga kokku puutunud ja leiab, et oleks huvitav analüüsida eakaaslaste muusikast saadavaid emotsioone. Töö peamine uurimisküsimus ongi: „Kuidas väljendub […]
02.02.2020

MÕISTE TERVISETOODE KONSTRUEERIMINE EESTI VEEBIMEEDIAS

Tänapäeval on väga populaarne rõhutada ja õhutada tervisliku eluviisi. Terviseteadlikkus on üks tegur, millest sõltub oodatav eluiga ja tervena elatud aastad. Tervise Arengu Instituut kogub ja analüüsib regulaarselt rahva terviseandmeid ning pakub tõenduspõhiseid riiklikke liikumis- ja toitumissoovitusi. Massimeedia edastab uuringute andmeid Eesti inimeste ülekaalulisusest ja vähesest liikumisharjumusest. Mõjuisikud ja blogijad räägivad meedias tervislikust toitumisest ja treeningu tähtsusest. Infotehnoloogia areng on kaasa toonud muutused meedia sisus, levikus ja kasutuses. Erinevad veebisaidid ja portaalid pakuvad tervise teemal rohkesti infot. Kommunikatsioonimagister Liis Reiter (2015, lk 48–50) väidab, et internetiühenduse kättesaadavus, inimeste arenenud infotehnoloogilised oskused ja veebi kasutajasõbralikkus on teinud internetist populaarseima terviseteabe saamise kanali […]
02.02.2020

KUULJATE TEADLIKKUS KURTIDE MAAILMAST TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI NÄITEL

Inimesel on viis olulist meeleelundit: nina, silmad, keel, nahk ja kõrvad. Kõrv on kuulmiselund, tänu millele on inimesed võimelised kuulma ümbritsevaid helisid. Siiski on erandeid, kus teatud põhjustel on kellegi kuulmistase niivõrd madal, et helisid ei ole enam võimalik tuvastada ega eristada. Kuulmise langust võrreldes normaalsega nimetatakse kuulmispuudeks ja peaaegu et täielikult oma kuulmise kaotanud inimesed on kurdid. Kurte hõlmav teema on ajaga üha enam aktuaalsust kogunud, sest sügava kuulmispuudega inimesi on Eestis arvukalt. Selleks, et neid paremini ühiskonda põimida, on võetud kasutusele mitmeid meetodeid, näiteks „Aktuaalse Kaamera“ uudiseid edastatakse eetris ka viipekeeles. Siinse uurimistöö teema osutus valituks seetõttu, et […]
02.02.2020

AMINOHAPPE LÜSIINI GLÜKATSIOONIPRODUKTI CROSSLINE´I SÜNTEES JA KATSED PUHASTAMISMETOODIKA VÄLJATÖÖTAMISEKS

Inimorganismis toimub pidevalt glükatsioon, reaktsioon suhkrute ja valkude, aminohapete või lipiidide aminorühmade vahel. Seda mitte-ensümaatilist reaktsiooni kirjeldas esimesena prantsuse teadlane Louis Camille Maillard 1912. aastal. Reaktsiooni tulemusena tekivad glükatsiooni lõpp-produktid ehk AGE-d (ingl Advanced Glycation End Products), mis on organismile kahjulikud ühendid. AGE-d mõjutavad kehas valkude või rakkude struktuuri ja toimimist ning on seotud mitmete raskete haiguste, näiteks ateroskleroosi, kroonilise neeruhaiguse, diabeedi, neurodegeneratiivsete haiguste, reumatoidartriidi ja krooniliste kopsuhaiguste arenguga (Aronson, 2002, Nicholl et al., 1998, Mallipattu et al., 2012, lk 529). Dialüüsi vajavate patsientide jaoks on AGE-d tõsine probleem, sest dialüüs ei asenda täielikult neeru funktsioone ning ei eralda kõiki […]
02.02.2020

TERMINI KURJUS KASUTAMINE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENTIDE VALIMISKAMPAANIA KÕNEDE NÄITEL

Keelekasutus on alati seotud valikutega. Kasutades mõtete väljendamiseks kindlaid keelendeid luuakse tähendusi, mõjutatakse ja väljendatakse suhtumist ning kujundatakse tegelikkust. Eriti tähtis on keeleliste valikute küsimus massideni jõudvate sõnavõttude korral, mida kajastatakse laialdaselt meedias. Need mõjutavad ühiskonna arusaamu, sest tegemist on keelekasutusega loodud võimuga. Poliitiliste tekstide rõhk on poliitilistel sündmustel ja tegevustel, mida poliitikud on teinud või kavatsevad teha, missugused protsessid on nende arvates head ja soovitatavad ning mis­sugused pahad ja taunitavad. Poliitilisele tekstile on omane tuleviku kavandamine. Tegu on strateegilise keeletarvitusega. Tekstid ei õhuta enamasti otse tegutsema, kuid üritavad mõju­tada avalikkuse suhtumist ja hoiakuid tulevaste sündmuste suhtes. (Mandra, 2008, lk […]
02.02.2020

MULLA PH JA TOITAINETE SISALDUSE MÕJU HARILIKU MÄNNI (PINUS SYLVESTRIS L.) OKKAMÕÕTMETELE PUHATU AMMENDATUD FREESTURBAVÄLJAL

Põlevkivi põletamisel saadakse kätte üle 80% selles sisalduvast energiast, kuid paratamatult jääb protsessist üle tootmisjääke, näiteks tuhka (Eesti Energia kodulehekülg). Praeguseks on põlevkivi põletamisel põlevkivituhka ladestatud ühtekokku 280 miljonit tonni ja iga aasta lisandub 9,5 miljonit tonni (Kuusik, Meriste ja Pototski, 2012; Uuring selgitab…, 2018). Tuha kõrge leeliselisuse tõttu (pH > 13) käsitletakse seda ohtliku jäätmena, v.a tsüklontuhka (Koroljova, 2016), sest jäätmeseaduse järgi avaldab tuha kasutamine negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele (Jäätmeseadus, 2011), mistõttu on tuha kasutusvõimalused piiratud. Õnneks on alustatud põlevkivituha omaduste täpsemate uurimistega (Uuring selgitab…, 2018). Ülemaailmses energiapoliitikas on eesmärk suunduda taastuvate energiaallikate kasutamise poole, et vähendada […]
02.02.2020

NÕUDEPESUVAHENDI FAIRY MÕJU KERATINOTSÜÜTIDELE

Ühed peamised inimese nahakoes olevatest rakkudest on keratinotsüüdid. Keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide (kaldkirjas terminite seletused on esitatud peatükis „Kasutatud terminid“), allergeenide ja organismile ohtlike keemiliste ühendite eest. Keratinotsüüdid moodustavad naha kõige välisema kihi, epidermise, mis kaitseb kogu organismi  (Vikipeedia). Kui patogeenid või muud kahjustavad ained hakkavad epidermise  ülemistesse kihtidesse sisenema, saavad keratinotsüüdid reageerida, tekitades põletikuvastaseid vahendajaid, eriti kemokiine. Kemokiinid on valgud, mis talitlevad leukotsüütide liikumist juhtivate kemotaktiliste mõjuritena. Nad meelitavad leukotsüüte sellesse kohta organismis, kus toimub patogeeni või kahjustava aine sissetung (TEA entsüklopeedia, 2013, lk 229). Siinse uurimuse eesmärk oli saada vastus uurimusküsimusele, kuidas nõudepesuvahend […]
02.02.2020

SA PÄRNU HAIGLA TÖÖTAJATE AKTIIVSUS VEREDOONORITENA

Veri on eluskude, mida ei ole võimalik kunstlikult valmistada. Seetõttu on väga oluline doonoriverd koguda, konserveerida ja säilitada. Doonorlus on Eestis vabatahtlik tegevus. Kui inimesel on sisemine motivatsioon ja ta vastab meditsiinilistele tingimustele, saab ta verd loovutada. Valisin veredoonorluse uurimistöö teemaks seepärast, et mul on huvi meditsiini ja bioloogia vastu. Soovisin teada saada, mis ajendab inimesi doonorlusega tegelema. Minu ema on mitteaktiivne doonor ja madala hemoglobiinitaseme tõttu ei saa tema verd annetada. Seepärast tekkis küsimus, kui paljud inimesed verd sarnastel põhjustel annetada ei saa. Alustasin uurimistööd Pärnu Haigla veretalituse külastamisega, et koguda infot ja mõelda välja töö eesmärk. Seal tekkis […]
02.02.2020

RAADIORUUM 105-AASTASES ELVA KOOLIS

Meie tegime loovtöö Elva Gümnaasiumi raadioruumi ajaloo uurimisest ja selle isikupärastamisest. Tahtsime teada saada, kes olid enne meid tegutsenud nii meie kooli Tartu maantee 3 kui ka Puiestee tänav 2 õppehoone raadioruumis. Selleks seadsime oma tööle eesmärgid: saada varasemate raadioruumi kasutajate kontaktid Elva Gümnaasiumi ajaloo õpetaja Tiit Ustavilt; koostada intervjuud vilistlastega; sisustada raadioruum tänapäevasemalt: õmmelda diivanikate, valmistada nurgariiulid. Töö koosneb sissejuhatusest, töö teoreetilisest ja praktilisest osast, kokkuvõttest, lisadest, 30 fotost, ehituse etappide kirjeldusest (diivanikatte õmblemise ning nurgariiulite valmimise kirjeldused) ja intervjuude analüüsist. Renoveerimisidee autor on Grete-Lysette ja ehitustöö tegime koos. Grete-Lysette õmbles diivanile katte ja Krister valmistas nurgariiulid. Intervjuu küsimused […]

SAADA TÖÖ!


Milliseid tingimusi tööle esitame?