27.03.2022

ISIKUTAJU MEHHANISMIDE TOIMIMINE JA EELARVAMUSTE MÕJU ISIKUTAJULE

Inimestevaheline suhtlemine on nii tavapärane ja loomuomane tegevus, et vestluses osalevatele varjatud ning kohati keerukatele psühholoogilistele tajumise ja tunnetamise protsessidele tähelepanu ei pööratagi. Inimesed ei jää teistega suhtlemisel erapooletuks, vaid kujundavad oma arvamusi. Eelarvamused mõjutavad inimeste igapäevaotsuseid ja suhtlemist. Kasulik on tunda isikutaju mehhanismide toimimise põhimõtteid, sest siis on võimalik eelarvamuslikku suhtumise negatiivset mõju teadlikult vähendada. Autor valis teema eelkõige huvist psühholoogiateaduse vastu ja soovist isikutaju toimimist mõista ning sügavamalt tundma õppida. Samuti oli huvi selles valdkonnas teaduslik katse teha. Uurimistöö eesmärgid on selgitada isikutaju olemust ja mehhanisme ning analüüsida isikutaju mõjutegureid.
27.03.2022

KLASSIKALINE MUUSIKA TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE SEAS: POPULAARSUS JA MÕJU

Uurimistöös käsitletakse klassikalise muusika populaarsust gümnasistide hulgas ja seda klassikalise muusika mõju gümnasistidele. Teema on aktuaalne, kuna tundub, et klassikaline muusika jääb üha rohkem teiste muusikažanrite varju ja viimaste kuulatavus noorte seas aina suureneb, mistõttu võib arvata, et klassikalist muusikat kuulavad noored üsna vähe. Seepärast soovitakse välja selgitada, kas ja kui palju see tõele vastab.  Töö eesmärk ongi uurida klassikalise muusika populaarsust Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste seas ja seda, millist mõju klassikaline muusika neile avaldab.
27.03.2022

UURIMISTÖÖ JA KÜSITLUS ÕNNELIKKUSE KOHTA

2019. aasta suvel käisin ma Oxford Royale Academy suvekursusel ja üheks õppeaineks valisin ma eksperimentaalpsühholoogia. Varem polnud mul psühholoogiaga eriti lähedast kokkupuudet olnud. Peale kursust süvenes mu huvi psühholoogia vastu ja see on tõenäoliselt üks põhjustest, miks just sellise teema loovtööks valisin. Inimsuhted ja emotsioonid on mulle alati olulised olnud ja kuna mind ümbritsevad nii erineva tausta ja eluga inimesed, keda kõiki ühendab soov olla õnnelik ja elada õnnelikku elu, siis tundus see teema põnev, õpetlik ja kindlasti abiks ja inspiratsiooniks nii mulle endale kui ka teistele. Minu loovtöö eesmärk on ühest küljest saada ise rohkem teada õnnelikkuse kohta, aga […]
27.03.2022

PEDAGOOGIDE VASTU SUUNATUD KOOLIKIUSAMINE PÕLVA JA ÜLENURME GÜMNAASIUMIS

Haridusasutused on inimestevaheliste suhete pingestumisele eriti vastuvõtlik keskkond, kuna seal viibib kohustuslikus korras koos palju erinevaid inimesi. Nii õpetajad kui ka õpilased viibivad koolimajas ja osalevad õppeprotsessis, samuti jagatakse paljuski ühist küberruumi. Kohustused kipuvad sageli tekitama vastasseisu, mis koolielus leiab väljenduse koolikiusamises. Kiusamine hõlmab väga erinevat käitumist, mistõttu teadlased pole seniajani suutnud anda kiusamisele ühtset, universaalset definitsiooni. Siiski on jõutud ühisele arusaamale, millised tunnused kiusamise puhul esinevad. Kiusamine on agressiivse ja negatiivse käitumise vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Kiusamisele on iseloomulik korduvus ning ebavõrdne võimusuhe.
27.10.2021

NARVA SUBKULTUURIDE KÄSITLEMINE MÕNEDE RAHVAMAJAS TEGUTSEVATE RAHVUSKULTUURISELTSIDE NÄITEL

Siinse uurimistöö teema on huvitav, kuna Narvat võib pidada multikultuurseks linnaks. Linna multikultuurilist olemust iseloomustab seal tegutsev Rahvamaja, mille katuse all töötavad erinevate rahvuskultuuride seltsid. Uurimistöö aktuaalsus seisneb selles, et mõningate seltside siseprobleemide tõttu võivad need etnilised subkultuurid oma unikaalsuse kaotada ja hääbuda ning seega lakata täiendamast ja rikastamast Narva linna kultuuri. Tartu Ülikooli uurimistööde e-kogu (DSpace Home) kaudu varasemate uuringutega tutvudes sai autor aru, et enamasti on uuritud rohkem muusika- ja tantsusuunalisi (hipsterlus, punkrokk, hip-hop jne), „kriminaalseid“ subkultuure (Järva, 2015). Kuid tänapäeval uuritakse ka üha enam pagulaste subkultuure ja sellega kaasnevaid probleeme (Laineste, 2018). Palju tähelepanu pööratakse ka viimaseil […]
27.10.2021

KIVIÕLI I KESKKOOLI GÜMNAASIUMIÕPILASTE ENESEKOHASED HINNANGUD ISEENDA VAIMSE SEISUNDI KOHTA JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS

Noorte vaimse tervise halvenemine on üha kasvav probleem. Näiteks võib tuua Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi uuringu, kus Eesti oli tahtliku enesevigastamisega Euroopas kolmandal kohal – tahtlikult oli end vigastanud 32,9% ehk kolmandik põhiharidusega õpilastest. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega edestasid Eestit vaid Prantsusmaa ja Saksamaa. Ravi oli nendest õpilastest saanud kõigest 1,5% (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2015). Samuti on vaimse tervise probleemide tõttu üsna tavaliseks saanud, et arstid määravad noortele rahusteid ja antidepressante – 2016. aastal tehtud uuringutes selgus, et 12–19-aastastele noorukitele oli tol aastal välja kirjutatud 10 385 rahusti ja antidepressandi retsepti. 2012. aastal oli […]
27.10.2021

VALGUSTERAAPIA: MÕJU ENESE KOGEMUSEL

Uurimistöö teema on valgusteraapia ja selle mõju enese kogemusel. Uuringu käigus soovime saada rohkem teadmisi valgusteraapia ajaloost, mõjust ja kasulikkusest ning selgitada katse abil välja, kas ja kuidas valgusteraapia toimib. Uurimise paremaks ja põhjalikumaks tegemiseks püstitame küsimuse: „kuidas toimib valgusteraapia?“. See teema tundub meile mõlemale huvitav ja kuna me kumbki pole selle teemaga varem kokku puutunud, arvame, et see on meile hea võimalus midagi uut õppida. Valgusteraapia on maailmas tõusev trend ja me arvame, et rohkem inimesi peaks selle vastu huvi tundma, sest valgust on kasutatud tervendavatel eesmärkidel juba sajandeid. Tänapäeval tekib pimedal ja külmal ajal paljudel inimestel sesoondepressioon ning […]
27.10.2021

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE LIIKUMISAKTIIVSUS, UNE- JA EKRAANIAEG NING NENDE SEOS ELUGA RAHULOLUGA

Noorukieas ollakse tihti öösiti arvutis või nutiseadmes, kuigi tegelikult peaks juba ammu magama. Uinutakse liiga hilja ja kuna seetõttu jäävad unetunnid lühikeseks, ollakse hommikuti väsinud. Mitmed teadlased on kindlaks teinud, et ekraanide vaatamine enne magama jäämist raskendab uinumist ja vähendab une kui puhkeaja tõhusust. Väsinud inimene ei suuda kaua koolis või tööl teistega kaasa mõelda ja seetõttu omandatakse vajalikku infot halvemini. Nii võivad koolis tekkida õpiraskused. Kurnatud inimesed on ka füüsiliselt vähem aktiivsed kui need, kes saavad piisavalt unetunde. Ilmselt ei tule kellelegi enam üllatusena, et nutiajastu mugavused panevad inimesi vähem liikuma ja magama, see röövib suure osa ajast, mida […]