psühholoogia
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
04.06.2021
Iga elusorganism vajab und, et taastada elutegevuseks vajalik vaimne ja füüsiline töövõime. Puhkamine on sama oluline nagu hingamine või veetarbimine. Igapäevaselt ei väärtustata alati une vajalikkust piisavalt. Unepuudus pärsib inimese tööefektiivsust ja sellest võivad tekkida terviseprobleemid. Siinse uurimistöö eesmärk on uurida une vajalikkust ja unepuudusest tulenevat vaimse võimekuse muutust. Töös uuritakse, kas ja kui palju mõjutab magamatus inimese tähelepanuvõimet, reaktsioonikiirust ja lühimälu. Uurimistöö eesmärk on suurendada teadlikkust une vajalikkusest. Siinse töö uuringus kogutud andmed võimaldavad näidata, kuidas närvisüsteemi efektiivsus magamatuse mõjul väheneb, ja seda, kuidas mõjub nädala jooksul tekkinud unevõlg õpilaste õpivõimele. Selgitamaks vähese une mõju vaimsele võimekusele tehti vabatahtlike […]
28.05.2019
Minu uurimistöö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist. Rahvuslik identiteet on muutunud eriti oluliseks teemaks globaliseerumise ajastul. Nüüdisajal rändavad inimesed ühest riigist teise ja elavad koos teistest rahvustest inimestega. Riigid muutuvad üha mitmekultuurilisemaks ega saa enam eeldada, et kõigil nende territooriumil elavatel inimestel on ühesugune rahvuslik identiteet. Aina rohkem on lapsi, kes on pärit segaperekondadest ja peavad ennast mitmekultuuriliseks. Kuigi see on kindlasti positiivne, kaasneb sellega probleeme, mis on seotud kultuuriliste erinevuste ja negatiivsete stereotüüpidega. Kuidas neid probleeme mõista ja nendega toime tulla? Ka Eestis on viimastel aastatel elavnenud arutelud rahvusliku identiteedi ja mitmekultuurilisuse teemadel. Eesti on mitmekultuuriline maa, kuna siin elab […]
28.05.2019
Depressioon on kogu maailmas levinud psüühikahäire, mis halvendab inimeste elukvaliteeti ja toimetulekuvõimet. Probleemi aktuaalsust kinnitab 2016. aasta aprillis WHO (World Health Organization) tehtud uuring, kus selgitati välja, et umbes 350 miljonit inimest üle kogu maailma kannatab depressiooni all. Häire tõsidust tõestab ka see, et depressioon võib viia inimese suitsiidini. Enesetapp ehk suitsiid on suuruselt teine 15-29-aastaste inimeste surmapõhjus. Teema on valitud depressiooni all kannatavate noorte mõistmiseks. Autor soovib teada saada, miks tänapäeval järjest rohkem noori langeb depressiooni ning milline on selle häire olemus. Töö eesmärk on välja selgitada, milline häire on depressioon, milline on selle häire olemus noortel ja kuidas […]
10.02.2019
Igapäevases õppetöös eeldatakse pidevalt informatsiooni meeldejätmist. Kuna mälus toimuvad paljud protsessid une ajal, siis on kasulik rakendada magamisaega ka õpitu kinnistamiseks. Kasutades unestiimuleid ehk seostades päeva jooksul õpitut mingi konkreetse stiimuliga, näiteks lõhnaga, peaks olema võimalik ka une ajal teadmisi korrata. Teema on väga aktuaalne kõigi õpilaste seas, kelle jaoks on oluline informatsiooni mäletamine. Siinse uurimistöö eesmärk on anda ülevaade õppimise olemusest ja seda toetavatest stiimulitest ning une tähtsusest inimese mälu töös. Lisaks on eesmärk analüüsida, kas unestiimuleid (täpsemalt lõhnastiimulit) kasutades on võimalik une ajal õpitut tulemuslikumalt kinnistada. Selleks viiakse läbi katse Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 20 vabatahtliku õpilasega. Pooled […]
10.02.2019
Uni moodustab ligi kolmandiku inimese elust. Seetõttu on uni koos toitumise ja seksuaalsusega üks inimese kolmest põhivajadustest, kuid ainus, mida koolitundides üldjuhul ei käsitleta. National Sleep Foundationi avaldatud soovituslike unetundide arvu järgi (vt tabel 1, lk 8) peaks 14–17-aastane nooruk öösel magama 8–10 tundi. 18–25-aastaste vanuserühmal, millesse kuuluvad ka paljud 11. ja 12. klasside õpilased, soovitatakse magada 7–9 tundi. 2016/17. õppeaastal Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiõpilaste seas korraldatud uurimistöös leiti, et pooled uuringus osalenud õpilased ei maga vastavalt välja toodud eakohastele normidele (Kuusk, 2017: 22). Teismeeas, kus inimese keha on arenemisjärgus, võib vähene uni takistada aju normaalset arengut (Giedd, 2009). Üldjuhul on […]
20.05.2018
Käesoleva uurimistöö teema on ärevushäiretele omaste tunnuste esinemine Tallinna Prantsuse Lütseumi (TPL) ja Saku Gümnaasiumi (SG) keskkooliastme õpilaste seas kolme klassi lõikes ning võrdluses teineteisega. Kooliõpilaste ülepinge ja liigne koormatus on aktuaalne teema, mis seostub koolipsühholoogia valdkonnaga. Teema on päevakajaline, sest riigis, kus kooli paremust mõõdetakse igal sügisel edetabelikohtade alusel, on stress koolides paratamatus. Enim kannatavad selle all tõenäoliselt õpilased, kelle jaoks on kool esmane prioriteet ning kelle jaoks juba harjumuseks saanud mured ja stressiolukorrad võivad ühel hetkel tervisele mõjuma hakata. Üheks pideva pinge ja mure väljenduseks ongi ärevushäired. Autori uurimistöö teemavalik tulenes isiklikust koolivahetuse kogemusest. Nimelt torkas kooli vahetades […]
13.06.2017
Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata. Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini. Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? […]
18.02.2017
Elame ajajärgul, mil võib igapäevaselt meediast kuulda-lugeda arvukatest korrarikkumistest ja toimepandud süütegudest. Ühtlasi võib märgata, kuidas uudisnuppudes on tihtipeale üheks märksõnaks just alkohol. Viimane on saanud meie regiooni ja kultuuriruumi pea lahutamatuks osaks tähtpäevade tähistamise juures ning paraku võib juhtuda, et vahel ei piirdu alkoholi tarbimine üksnes tarbija enese tervise kahjustumisega, vaid kahjud võivad edasi kanduda ka ümbritsevasse keskkonda. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on läbi statistilise analüüsi välja selgitada, kuidas ning kui suurel määral soodustab alkoholi tarbimine õigusvastast käitumist tähtpäevadel. Uurimistöö käigus analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti kuritegevuse statistikat aastate 2010–2014 kohta. Võrdlemismaterjali saamiseks valis autor viie aasta peale välja nii kolm […]