26.12.2020

TAIMEDE ÜMBERISTUTAMINE SOODUSTAB LOPSAKAT TAIMEKASVU

Meie meeskonna (Minecrafti kuninglik aiatööstus) uurimisteema oli „Taimede ümberistutamine soodustab lopsakat taimekasvu.“ See teema tundus meie jaoks lihtne ja kevadel kasvatatakse meie peredes alati taimi ning paremaks kasvuks istutatakse neid ümber. Meie uurimistööl oli kolm eesmärki. Esiteks tahtsime teada saada, kas taimi saab klassiruumis sügisel ja talvel kasvatada. Teiseks tahtsime uurida, kas kõik taimed kuivavad ümberistutamisel. Kolmandaks, kas pärast taimede ümberistutamist topsidesse hakkavad meie taimed paremini kasvama.
26.12.2020

KUI KIIRESTI LIIGUB TIGU?

Meie koduasulas on palju viinamäetigusid. Meile tundusid teod huvitav uurimisobjekt. Tahtsime tigudest rohkem teada saada, näiteks tahtsime teada saada, kui kiiresti tigu liigub. Arvasime, et viinamäetigu on suurem, julgem ja kiirem kui kiritigu.
26.12.2020

TUULTOLMLEVAD TAIMED SARAPUU JA KASK

Sain loodusõpetuse tunnis ülesande teha sarapuu ja kase tolmlemise kohta uurimistöö. Arvutiõpetuse tunnis pidin selgeks saama tööde vormistamise. Töö käigus tahtsin teada saada, millal tolmleb sarapuu ja millal tolmleb kask ning kuidas see käib. Veel soovisin teada, kuidas vormistatakse töid.
07.12.2020

MIKROPLASTIKU MÕJU VETIKALE RAPHIDOCELIS SUBCAPITATA

Iga päev toodetakse maailmas tonnide kaupa plasti, millest suur osa laguneb hiljem keskkonnas UV-kiirguse või füüsikaliste jõudude mõjul väiksemaks. Tuule, vihma ja reoveega kandub plast veekogudesse, kus see võib veesambas või põhjaladestudes ohustada mitmeid veeorganisme. Viimasel ajal on ühiskonnas tähelepanu tekitanud < 5 mm diameetriga plastosakesed ehk mikroplast. Lisaks suurema plasti lagunemisele keskkonnas võivad mikroplastid tekkida näiteks sünteetiliste riiete pesemisel. Ka nii võib mikroplast eelmainitud viisidel veekeskkonda jõuda. Looduskeskkonnas leiduvat mikroplasti on viimastel aastatel rohkem uuritud, kuid Eestis ei ole seda teemat varem põhjalikult käsitletud. Töö eesmärk on välja selgitada polüstüreenist mikroplasti mõju mikrovetikale Raphidocelis subcapitata. Plasti mõju uurimisel kasutatakse […]
07.12.2020

TSIPROFLOKSATSIINI LÜHIAJALINE MÕJU BAKTERITE ÜLDARVULE REOVEEPUHASTUSE MUDELSÜSTEEMIS

Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. […]
07.12.2020

EAKATE INIMESTE TSÜTOMEGALOVIIRUSE-VASTANE IMMUUNVASTUS JA SELLE SEOS PÕLETIKULISTE HAIGUSTEGA

Immuunsüsteemi üks peamisi eesmärke on kaitsta keha infektsioonide ja väliste haigustekitajate eest, käivitamata seejuures immuunreaktsiooni organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunsüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest ja rakkudest ning nende omavahelise tasakaalu ja keha üldise homöostaasi säilitamine on efektiivse ja toimiva immuunvastuse tekkimiseks hädavajalik. Kõrvalekalded normaalsest immuunsüsteemi funktsionaalsusest ja kompositsioonist võivad viia märgatava languseni immuunvastuse efektiivsuses. Vananemisega kaasnevad ulatuslikud muutused erinevate immuunsüsteemi rakkude osakaalus, fenotüübis ja funktsionaalsuses. Need muutused on tihedalt seotud oluliselt nõrgema organismi vastupanuvõimega ja selle tulemusel on eakad inimesed vastuvõtlikumad nakkushaigustele, nende immuunvastus vaktsiinidele on nõrgem ning kasvajalike rakkude tuvastamine on ebaefektiivsem. Sellised kõrvalekalded on suurel määral […]
02.02.2020

AMINOHAPPE LÜSIINI GLÜKATSIOONIPRODUKTI CROSSLINE´I SÜNTEES JA KATSED PUHASTAMISMETOODIKA VÄLJATÖÖTAMISEKS

Inimorganismis toimub pidevalt glükatsioon, reaktsioon suhkrute ja valkude, aminohapete või lipiidide aminorühmade vahel. Seda mitte-ensümaatilist reaktsiooni kirjeldas esimesena prantsuse teadlane Louis Camille Maillard 1912. aastal. Reaktsiooni tulemusena tekivad glükatsiooni lõpp-produktid ehk AGE-d (ingl Advanced Glycation End Products), mis on organismile kahjulikud ühendid. AGE-d mõjutavad kehas valkude või rakkude struktuuri ja toimimist ning on seotud mitmete raskete haiguste, näiteks ateroskleroosi, kroonilise neeruhaiguse, diabeedi, neurodegeneratiivsete haiguste, reumatoidartriidi ja krooniliste kopsuhaiguste arenguga (Aronson, 2002, Nicholl et al., 1998, Mallipattu et al., 2012, lk 529). Dialüüsi vajavate patsientide jaoks on AGE-d tõsine probleem, sest dialüüs ei asenda täielikult neeru funktsioone ning ei eralda kõiki […]
04.10.2019

PARKSEPA KESKKOOLI PARGIS KASVAVAD OKASPUUD

Praktilise töö eesmärk oli määrata Parksepa Keskkooli park-aias kasvavate okaspuude liigid. Teemat valides lähtusin juhendaja ja klassijuhataja soovitustest ning ka oma isiklikest huvidest looduse vastu. Valitud teema tundus esialgu meeletult raske ja keeruline, sest okaspuudest teadsin enne ainult kuuske, kadakat, elupuud ja mändi, kuid mida aeg edasi, seda lihtsamaks kõik muutus. Sain teada, et on olemas veel jugapuu, ebatsuuga ja palju erinevaid okaspuu liike, millest on ka töös juttu. Minu jaoks kõige huvitavam oli ebatsuuga, ta jäi mulle kõige eredamalt meelde, eriti oma ebatavaliste käbide poolest. Materjaliks oli Võru vallas paikneva Parksepa Keskkooli ümbritsev park-aed. Park-aia on rajanud mitu põlvkonda […]