04.06.2021

ERINEVATE JOOKIDE TARBIMISHARJUMUSED 16-19-AASTASTE NOORTE SEAS RAPLA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL

Ülekaal on suur probleem kogu maailmas. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab nii kogu maailmas kui ka Eestis. Ülekaalulisuse üks põhjuseid on suhkrurikaste jookide liigtarbimine ja energiajookide kasvav populaarsus. Samuti on probleemiks noorte varajane alkoholi tarbimine. Siinse uurimistöö teema on jookide tarbimisharjumused Rapla Gümnaasiumi õpilaste seas. Autor otsustas valida selle teema, kuna rohkem teada erinevatest jookidest ja sellest, kuidas need mõjutavad inimeste organisme. Lisaks annab töö hea ülevaate, milliseid jooke noored tarbivad. Siinse uurimistöö põhieesmärk on uurida, milliseid jooke on Rapla Gümnaasiumi noored harjunud tarbima, ning välja selgitada, kas nende harjumused on tervislikud või ebatervislikud. Lisaks sellele uuritakse õpilaste teadlikkust jookidest ka […]
04.06.2021

POLÜSAHHARIIDSE LEVAANI MÕJU HINDAMINE VALITUD BAKTERILIIKIDE KASVULE NING TEKKINUD PRODUKTIDE ANALÜÜS

Fruktaanid on looduses esinevad fruktoosijääkidest koosnevad polüsahhariidid, mis võivad erineda sidemetüübi, molekulmassi ning hargnemiste osakaalu poolest. Lähtudes fruktoosijääkide vahel olevast sidemetüübist saab fruktaanid jagada kolme suuremasse rühma: inuliinid, levaanid ja segatüüpi fruktaanid. Kuna mitmed tähtsad põllukultuurid sisaldavad fruktoosist koosnevaid polümeere, siis ei puudu fruktaanid ka meie toidulaualt. Näiteks on neid leitud kaerast, sibulast, nisust ja sparglist. Sellele vaatamata on need polüsahhariidid suhteliselt vähetuntud ja -uuritud. Tänapäeval nähakse fruktaanides suurt potentsiaali just funktsionaalsete toidu komponentidena ja tervisetoodetena. Lisaks võimalikele kasutusaladele toidus, on fruktaanidel muidki potentsiaalseid kasutusvõimalusi näiteks nanotehnoloogias, kosmeetikas ja meditsiinis. Need biopolümeerid on valdavalt ilma maitseta, vees suhteliselt hästi lahustuvad, […]
04.06.2021

TOIDULAUDADE MÕJU TALVISELE LINDUDE ARVUKUSELE

On levinud komme talviti aeda või akna taha lindudele lisasöögiks söögimaja, söötur või rasvapall paigaldada. Väikesed värvulised käivad tihti just neis kohtades söömas, sest sealne toidulisa aitab neil pika talve üle elada. Esiteks on tore vaadata, kuidas leevikesed või tihased koos sagivad, kuid ornitoloogiahuvilised loevad vaadeldava toidulaua külastajad kokku, et saada teada, kui palju linde talvel Eestisse jääb. Töö autor valis uurimistöö teema, kuna on tegelenud mitu aastat huviringis ornitoloogiaga ja kõnealune teema võimaldab huviga teaduspõhiselt tegeleda. Töö põhineb Jaanus Eltsi koordineeritaval linnuseire projektil (Talilinnuloendused), mis algatati 1987. aastal. Uurimistöö üks eesmärke oli teada saada, kas toidulaudade arv mõjutab lindude […]
26.12.2020

TAIMEDE ÜMBERISTUTAMINE SOODUSTAB LOPSAKAT TAIMEKASVU

Meie meeskonna (Minecrafti kuninglik aiatööstus) uurimisteema oli „Taimede ümberistutamine soodustab lopsakat taimekasvu.“ See teema tundus meie jaoks lihtne ja kevadel kasvatatakse meie peredes alati taimi ning paremaks kasvuks istutatakse neid ümber. Meie uurimistööl oli kolm eesmärki. Esiteks tahtsime teada saada, kas taimi saab klassiruumis sügisel ja talvel kasvatada. Teiseks tahtsime uurida, kas kõik taimed kuivavad ümberistutamisel. Kolmandaks, kas pärast taimede ümberistutamist topsidesse hakkavad meie taimed paremini kasvama.
26.12.2020

KUI KIIRESTI LIIGUB TIGU?

Meie koduasulas on palju viinamäetigusid. Meile tundusid teod huvitav uurimisobjekt. Tahtsime tigudest rohkem teada saada, näiteks tahtsime teada saada, kui kiiresti tigu liigub. Arvasime, et viinamäetigu on suurem, julgem ja kiirem kui kiritigu.
26.12.2020

TUULTOLMLEVAD TAIMED SARAPUU JA KASK

Sain loodusõpetuse tunnis ülesande teha sarapuu ja kase tolmlemise kohta uurimistöö. Arvutiõpetuse tunnis pidin selgeks saama tööde vormistamise. Töö käigus tahtsin teada saada, millal tolmleb sarapuu ja millal tolmleb kask ning kuidas see käib. Veel soovisin teada, kuidas vormistatakse töid.
07.12.2020

MIKROPLASTIKU MÕJU VETIKALE RAPHIDOCELIS SUBCAPITATA

Iga päev toodetakse maailmas tonnide kaupa plasti, millest suur osa laguneb hiljem keskkonnas UV-kiirguse või füüsikaliste jõudude mõjul väiksemaks. Tuule, vihma ja reoveega kandub plast veekogudesse, kus see võib veesambas või põhjaladestudes ohustada mitmeid veeorganisme. Viimasel ajal on ühiskonnas tähelepanu tekitanud < 5 mm diameetriga plastosakesed ehk mikroplast. Lisaks suurema plasti lagunemisele keskkonnas võivad mikroplastid tekkida näiteks sünteetiliste riiete pesemisel. Ka nii võib mikroplast eelmainitud viisidel veekeskkonda jõuda. Looduskeskkonnas leiduvat mikroplasti on viimastel aastatel rohkem uuritud, kuid Eestis ei ole seda teemat varem põhjalikult käsitletud. Töö eesmärk on välja selgitada polüstüreenist mikroplasti mõju mikrovetikale Raphidocelis subcapitata. Plasti mõju uurimisel kasutatakse […]
07.12.2020

TSIPROFLOKSATSIINI LÜHIAJALINE MÕJU BAKTERITE ÜLDARVULE REOVEEPUHASTUSE MUDELSÜSTEEMIS

Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. […]