Erinevate terviseprobleemide korral on ravimtaimi ja taimseid preparaate kasutatud väga kaua. Praegusel ajal on umbes 40% ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimeaineid. (Internet 9)

Enamik taimsetest preparaatidest on saadaval ilma retseptita ja just see hõlbustab nende kättesaadavust, kuid võib põhjustada ka valet tarbimist. Paljud inimesed korjavad või kasvatavad ravimtaimi ise. Ravimtaimede tõhusa ja ohutu kasutamise propageerimisel on oluline roll kõigil meditsiinitöötajatel ja terviseajakirjandusel.

Töö eesmärk oli selgitada ravimtaime mõistet, anda lühiülevaade taimeravi ajaloost, tavainimeste teadmistest ravimtaimede kohta, küsida meditsiinitöötajate arvamust ravimtaimedega ravimise kohta ja koostada väike ravimtaimede koduaabits kümnest arstide arvates olulisemast ravimtaimest.

Metoodika: uuringus osales 51 tavainimest, kes kõik olid seotud Pärnu Kuninga Tänava Põhikooliga (lapsevanemad, õpetajad, vanemate klasside õpilased) ja eraldi rühmana 10 meditsiinitöötajat. Esimeses, tavainimeste rühmas osalenutest oli naisi 63%, mehi 37%. Vastajate keskmine vanus oli 40 aastat. Küsitlusuuringus osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne. Küsimustik koosnes üheksast küsimusest, millest viis olid valikvastustega ja neli vabad küsimused. Soovisime saada küsitletutelt informatsiooni ravimtaimede kasutamise ja hankimise, samuti ravimtaimealaste teadmiste saamise ja ravimtaimede kasutamise kohta konkreetsete haigusnähtude korral ning ka seda, kuidas inimesed ise hindavad oma sellealaseid teadmisi.

Küsimustele vastas kümme erineva erialaga meditsiinitöötajat, kuus arsti ja neli apteekrit, kellelt tahtsime teada, kas nad kasutavad oma igapäevatöös ravimtaimi, kas nad teevad seda haiguste ennetamiseks, teiste ravimite toetuseks või iseseisvalt haiguste raviks.

„Väikese ravimtaimede koduaabitsa“ koostamiseks moodustasid need kümme arsti/apteekrit igaüks kümne nimetusega valimi, mille põhjal on koostatud ravimtaimede soovitusnimestik igapäevaseks koduseks kasutamiseks. Sealjuures ei ole arvestatud konkreetse inimese spetsiifilisi haigusi, vaid neid, mis on enam levinud.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Suhtluse eesmärgiks nimetatakse info edastamist, uute teadmiste hankimist ja olemasoleva info analüüsimist. Sageli on suhtluse eesmärgiks ka mõjutada kellegi mõtlemist, arvamust või tegevust. „Sõnumi eesmärk ja mõju on huvitanud tekstiga tegelejaid antiikajast alates.“ (Kasik 2007: 93) Tänapäeval on rohkem uuritud üldisi keelekasutust juhtivaid tunnuseid ja seaduspärasusi, et kasutada argumenteerimisvõtteid, millega on hea lugejat omapoolsete väidetega mõjutada. Meedia muudab vahel keerulistest probleemidest arusaamise mõistetavamaks ja lihtsamaks.

Uurimistöös toetusin peamiselt Tiit Hennoste, Reet Kasiku ja Külliki Kase meediateksti analüüsiga seotud materjalidele, sest nemad on ulatuslikult tegelenud meediakeele, -stiili ja mõjutamise uurimisega.

Mõtte uuesti ajakirjandusvaldkonda süüvida andis minu sisuline juhendaja. Positiivse tagasiside sain ka ajakirjaniku ja meediadoktorandi Marju Himma retsensioonist 10. klassis tehtud uurimistööle „Stiilivärvinguga sõnavara ajalehekeeles“, mille saatsin Akadeemiakesele õpilaste teaduslike uurimuste konkursile. Sealt saadud mõtted innustasid uurimist edasi arendama. Marju Himma kirjutab minu töö tagasisides nii: „Esmalt tunnustan töö autori julgust teemavalikul – tegu on aktuaalse küsimusega ning selle uurimine on töömahukas, kuid väga tänuväärne. Seda seepärast, et just nõnda kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit ühendades saab uurija juhtida ajalehtede toimetuste tähelepanu parandamist vajavatele kohtadele töökvaliteedis. /- – -/ Töö tugevused on kindlasti selle aktuaalsus ja põhjalikkus, millega empiirilist materjali on kogutud. Veidi veel ning sellest materjalist annaks juba ülikoolis seminaritöö kirjutada. Sestap väärib konkreetne uurimus kindlasti edasist arendamist-kirjutamist. Kuna autor väidab, et teema teda tõesti huvitab, siis uurimusega edasi tegelemine tuleks talle kindlasti kasuks.“ Kuna eelnev uurimistöö pakkus nii pinget kui ka rõõmu ja huvi, siis otsustasin oma tööd jätkata.

Et teemat edasi arendada, valisin eesmärgiks uurida täpsemalt, millist stiilivärvinguga sõnavara kasutavad eri sihtgrupile mõeldud väljaannete ajakirjanikud oma sõnumi lugejatele edastamiseks ja nende mõjutamiseks. Kuna ma polnud ajaleheartiklite sõnumi ja stiilivärvinguga sõnadega lugejaskonna mõjutamise seotusele varem mõelnud, tekkis soov uurida antud seoseid, samuti arvamus-, uudis- ja olemusloo erinevat keelekasutust ning selle mõju lugejale.

Oma töös võtsin taas uurimise alla 2009. aasta 26. novembri Maalehe (ML) ja 7. detsembri Õhtulehe (ÕL) (sulgudes olevaid lühendeid kasutan töös), kuna olin eelnevalt mõlemad ajalehed läbi töötanud. Uurimistöösse valisin kummastki ajalehest kaks uudislugu, arvamuslugu ja olemuslugu, mille kohta tegin nii sisulise kui keelelise analüüsi. Kirjutasin välja artiklites esinenud stiilivärvinguga sõnavara, selle kasutamise eesmärgi, analüüsisin sõnakasutuse võimalusi lugeja mõjutamisel, erinevate meediaväljaannete sisulist eesmärgistatust ja vaatluse all olevate lehtede sihtgruppe. Samuti ühendasin teooria lugude analüüsiga.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Me esitame küsimusi iga päev ja ootame neile ka vastuseid. Mõne küsimuse puhul tuleb vastus kohe, mõnikord aga alles natukese aja pärast. Siiski on ka selliseid olukordi, kus küsimused ei saagi vastust. Igal küsimusel on oma eesmärk. Mõne küsimuse eesmärgiks on informatsiooni saamine, mõne küsimuse puhul on oluline hoopis teise inimese arvamus mingi asja kohta.

Uurimistöö autor valis küsimusjärjendite uurimise teema, kuna küsimuste esitamine kuulub meie igapäevaste tegevuste hulka. Sellest tuli soov küsimuste esitamise ja vastuste kohta pisut rohkem teada saada. Lisaks sellele oli oluline ka põhjus, et virtuaalmaailm, sealhulgas suhtlusprogramm MSN, kuulub tänapäeva noorte ellu. Tihti suheldakse MSN-is või mõnes teises suhtlusvõrgustikus isegi rohkem kui näost näkku.

Küsimusjärjendid võivad olla nii kahe- kui kolmeosalised, vahel ka enamaosalised. Küsimuse esitamisel võib olla erinevaid eesmärke. Uurimistöö autor tahab teada saada, mitmeosalisi küsimusjärjendeid esineb enim ja mis on tavaliselt küsimuse esitamise eesmärgiks: kas info saamine või midagi muud. Autori hüpoteesideks on, et enamasti on küsimusjärjendid kaheosalised, vastus tuleb kohe pärast küsimuse esitamist ja küsimused esitatakse tavaliselt info saamise eesmärgil.

Materjali kogus autor ajavahemikul 5.10.2011–6.11.2011. Oma suhtlusringkonna inimestega MSN-is vesteldes salvestas ta 100 küsimusjärjendit. Kokku oli materjali 21 inimese vestlustest: neist 7 olid mees- ja 14 naissoost, protsentuaalselt vastavalt 33,3% ja 66,7%. Inimesed olid vanusevahemikus 9–23 eluaastat ja suhtluskeeleks oli kõigil eesti keel. Inimestest, kelle vestlustest autor näiteid võttis, elas 20 Lääne-Virumaal ja 1 Pärnumaal. Kõik, kelle vestlustest autor näited võttis, on sellest teadlikud ja neilt on näidete kasutamiseks uurimistöös ka luba saadud. Nimesid selles töös ei esine, antud on vaid eesnime esitäht, sugu ja vanus. Täisnimed on autorile teada.

Eesti keeleteadlased on uurinud küsimusi ja küsimusjärjendeid. Kõige enam on seda teinud Leelo Keevallik, kes on välja toonud, millised on tavaliselt küsimuste positiivsed ja negatiivsed vastused (Keevallik 2009: 33). Veel on ta uurinud veebivormide näitel suhtluskeelt, milles ta käsitleb partikleid onju, ota, tead jne (Keevallik 2005: 630, 631, 634).

Antud uurimistöö koosneb kolmest suuremast peatükist, alapeatükkidest ja lisadest. Esimeses peatükis uuritakse küsimusjärjendi pikkust, teises küsimusjärjendi naabruspaari ja järelliikme ilmumist ning kolmandas peatükis on teemaks küsimuste esitamise eesmärgid. Lisaks sellele kuuluvad töösse veel lisad diagrammide ja uurimistöö jaoks salvestatud küsimusjärjenditega.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Tänapäeva inimeste oluline suhtluskanal on internet. Seoses erinevate suhtlus-portaalide (Orkut, Facebook, Twitter jt) tekkega on suure muutuse läbi teinud ka keel, mida võrgustikes kõneldes kasutatakse.

Internetikeelt on veel suhteliselt vähe uuritud. Osalt seetõttu, et praegusel ajal toimub omavaheline suhtlemine võõrale inimesele suletud suhtlusvõrgustike kaudu. See on andmekaitse ja privaatsuse seisukohalt väga õige ja turvaline, kuid võib materjali kättesaamatuse tõttu pärssida interneti suhtluskeele uurimist. Enamik praegu noorte seas populaarsetest suhtlusvõrgustikest on alla 10 aasta vanad ja nendes toimuva keele uurimine hakkab alles viimasel ajal hoogustuma.

„Tundub ilmne, et halduskeel, koolikeel ja avaliku teabe keel peaks olema standardkeel, seda keelekuju peaksid valdama ka avaliku elu tegelased (poliitikud, ametnikud jt) ning need, kellele tekstide loomine on ametiülesanne, nt ajakirjanikud. Samas on selge, et me ei saa piirata vaba eneseväljendust – mis hõlmab ka väljendus-viisi –, ega pea eeldama igal pool avalikkuses standardkeelt.“ (Päll 2011)

Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida.

Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ja aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega.

Alljärgneva uurimistöö eesmärgiks on tutvustada arvuti vahendusel toimuva suhtluse keelelisi eripärasid ja analüüsida erinevaid tänapäeva internetikeelele iseloomulikke võtteid. Materjali analüüsides püüan jõuda selgusele, kas Facebookis kasutatav suhtluskeel võib raskendada noortel eesti kirjakeele omandamist või koguni ohustada meie emakeele alustalasid.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Uurimistöö teema valikul oli abiks Eesti Vabariigi Keskkonnaameti poolt üldhariduskoolidele välja kuulutatud projekt „Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused“ (veebruar 2011 kuni aprill 2012), mis hõlmas ka ajaloo uurimisteemasid. Üks uurimisobjekt oli Loobu jõe ääres paiknev endine tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehh. Teema valikul lähtus töö autor ka asjaolust, et see ettevõte oli üsna hiljuti veel Kadrina ümbruskonnas suuruselt teine tööandja ning kindlasti väärib ta oma peaaegu 70-aastase minevikuga auväärsemat kohta kui lihtsalt unustusehõlma vajuda. Seepärast otsustaski töö koostaja uurida Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu.

Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded:

• anda tsehhi ajaloo paremaks mõistmiseks olemasolevate kirjandusallikate põhjal ülevaade tarbekeemia tootmiskoondise Flora üldisest arenguloost;
• tutvuda Kadrina tsehhi ning tema eelkäija artelli Mineraal ajalooga;
• intervjueerida Kadrina tsehhi endiseid töötajaid (parema ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest).

Töö esimeses osas kirjeldatakse tarbekeemia tootmiskoondise Flora tekke- ja kujunemislugu alates 1889. aastast kuni tänapäevani. Kasutatud allikmaterjal põhineb suures osas V. Kanniku ja U. Mõttuse poolt koostatud Flora ajaloolisele ülevaatele 1889–1989, Flora 110. aastapäevaks välja antud teatmikule ning tolleaegsete ajalehtede väljavõtetele. Samas peatükis antakse ülevaade ka Kadrina tsehhi eelkäijast artellist Mineraal ja selle kujunemisest Flora tsehhiks. Ülevaate koostamisel on lähtutud lisaks eelpool mainitud kirjandusele ka artell Mineraali käsikirjas kroonikaalbumist (1948–1962), mida oli hoole ja armastusega pidanud Olli Vilberg. Teises osas on ära toodud intervjuud, mis viidi läbi 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta veebruarini.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Mikroorganismid on väga väikesed elusorganismid, keda me tavaliselt palja silmaga ei näe. Nende hulka kuuluvad näiteks bakterid, arhed, üherakulised seened, üherakulised vetikad, algloomad. Bakterid – üks rühm mikroorganisme – on planeedi Maa kõige vanemad elusolendid. Nad ilmusid Maale kolm kuni neli miljardit aastat tagasi. Looduses leidub mikroobe kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui külmaveeallikates ja jääväljadel. Mikroorganismid on olulised ainevahetuses ja looduse aineringes. Nad lõhustavad ja sünteesivad orgaanilisi ühendeid, nende toimel on tekkinud mitmed maavarad nagu nafta ja kivisüsi, aga ka huumus mullas. Mikroobid elavad ka teiste elusorganismide peal ja sees. Mikroorganismid on universaalsed looduse sanitarid, lagundades surnud organisme, loomade elutegevuse käigus tekkinud ühendeid ning samas ka inimese toodetud jäätmeid. On ilmnenud isegi plastmassidel elutsevaid ja nende lagundamisega hästi toime tulevaid mikroorganisme. Mikroobe kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses: leiva-, piima- ja õlletööstuses, aga ka mitmesuguste ravimite (näiteks antibiootikumid) ja hormoonide (näiteks insuliin) tootmiseks biotehnoloogiliste meetodite abil.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.