Opens in a new tab

Akadeemiake II/2019 (37)

Akadeemiake II/2019 (37)

DAGMAR SALK

TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE SILMANÄGEMINE JA SILMADEGA SEOTUD HARJUMUSED

Silmanägemist mõjutavad erinevad aspektid. Võib oletada, et tänapäeva inimesed ei ole kõigist neist teadlikud ja seega ei hoita enda silmi. Nüüd ohustab silmanägemist ka tehnoloogia, näiteks on suur oht silmade tervisele nutiseadmetest kiirgav sinivalgus. Sellest teadmisest saadi inspiratsiooni küsimustiku koostamiseks, et analüüsida, kas õpilased teavad, millised tegevused silmi kahjustavad ja kas nende silmanägemine võib halveneda teadmatusest tekkinud harjumuste pärast.

Uurimistöö eesmärk on pöörata tähelepanu Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste silmanägemisele ja analüüsida nende harjumusi, mis mõjutavad silmanägemist. Lisaks uurida spetsialistidelt, kuidas nutiseadmed inimese silma mõjutavad ja milliseid ohte on veel olemas silmanägemisele.

Töö koosneb viiest peatükist, millest esimeses kirjeldatakse silma ehitust ja tööpõhimõtet ning silma anatoomilisi häireid, nimetatakse nägemise kahjustumise põhjused. Teises selgitatakse silmanägemise parandamise viise. Kolmandas tutvustatakse nägemise korrigeerimiseks vajalikke prilliläätsi. Neljandas osas kirjeldatakse ja analüüsitakse spetsialistide arvamusi ja soovitusi silmanägemise kohta. Viiendas analüüsitakse Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas korraldatud uuringu vastuseid, tehakse järeldused ja kokkuvõte.

Töö tugineb raamatutel ja internetiallikatel, mis kirjeldavad silmaehitust ja selle tööpõhimõtet, nägemise kahjustumise põhjuseid ning nägemise parandamiseks või korrigeerimiseks vajalikke tegevusi. Erilist abi andsid Helmut Goerschi „Handbook of Ophthalmic Optics“ ja Eesti Nägemistervisekeskuse kodulehekülg.

Artikli juurde

ANNA-LIIS TORM-KRIIS

GRIPIVASTASE VAKTSINEERIMISEGA SOOSTUMUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID HAIGLA PERSONALI HULGAS

Haigla pakub oma töötajatele võimalust saada tasuta gripivaktsiini, kuid sellest hoolimata on soostumus vaktsineerimisega olemasolevate andmete põhjal madal. 2017. aasta sügisel oli arstide hulgas vaktsineerituid 62%, kuid ülejäänud töötajate kohta andmed puudusid. Kuna gripp on väga nakkav nakkushaigus, võib vaktsineerimata haiglapersonal kanda haiguse üle patsientidele, kes võivad samuti vaktsineerimata olles kaasuvate haiguste tõttu põdeda grippi tavapärasest raskemalt. Lisaks sellele on gripp tervishoiutöötajate peamine töölt puudumise põhjus, eriti talvekuudel, mil nõudlus arstiabi järele on aasta jooksul kõige suurem (Durando, Alicino, Dini et al., 2016, 1).

Terviseameti andmetel võib raske gripijuhu ravi ulatuda üle 4600 euro. Eestis haigestub aastas grippi hinnanguliselt 50 000–75 000 inimest ning 2018. aasta märtsi seisuga on haiglaravi vajanud 1560 patsienti. 10 inimese kohta võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides. 9 haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 74 inimest, lahkunute mediaanvanus on 79 aastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Põhilised riskifaktorid on vanus ja südame-veresoonkonna haigused (Terviseameti kodulehekülg).

Siinne teema osutus valituks nii aktuaalsuse kui ka unikaalsuse poolest. Tööl on ühtlasi ka väärtuslik praktiline väljund – uurimistöö tulemuste põhjal saab haigla edasi talitada ning kitsaskohti arendades liikuda parema tervishoiusüsteemi ja patsiendisõbralikuma arstiabi poole. Sarnane uuring on Eestis läbi viidud aastal 2016 – „Tervishoiutöötajate hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega“, paralleele saab tõmmata ka kahe varasema Kadrioru Saksa Gümnaasiumi uurimistööga: „Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide ravimeetodid“ ja „Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi teadmised vaktsineerimise kohta“.

Autori eesmärk on hinnata haigla personali soostumust gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldada seda mõjutavaid tegureid. Uurimistöö käigus on autor püstitanud ühe hüpoteesi: vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega. Hüpoteesi tõestamiseks on andmete kogumiseks koostatud küsitlus. Töö eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud kolm uurimisküsimust.

  1. Milline seos on gripivastase vaktsineerimisega nõustumise ning töötajaid iseloomustavate tegurite vahel?
  2. Millised on vaktsineerimisega soostunud ja mittesoostunud töötajate gripi ja selle vastase vaktsineerimisega seotud uskumused ja teadmised?
  3. Milline seos on gripivastase vaktsineerimisega nõustumise ja gripi ning gripivastase vaktsineerimisega seotud teadmiste ja uskumuste vahel?

Uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks – esimeses käsitletakse gripiviiruse olemust, gripi kliinilist pilti, diagnoosimist ja ravi ning analüüsitakse vaktsineerimisega kaasnevate riskide ja kasu suhet. Esimese peatüki koostamisel on autor kasutanud teemakohast kirjandust ning varem avaldatud uuringuid. Materjal on valdavalt eestikeelne, kuid on kasutatud ka ingliskeelseid allikaid. Teises peatükis tutvustatakse lähemalt uurimistöö meetodeid ja tulemusi ning arutelu kaudu jõutakse uurimisküsimuste vastuste ning kogu töö eesmärgini.

Artikli juurde

HEIKO VIKSI

INIMESTE TEADLIKKUS MAHETOIDUST JA TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDEST TAVATOIDUS

Uurimistöö „Inimeste teadlikkus mahetoidust ja taimekaitsevahendite jääkidest tavatoidus“ eesmärk on välja selgitada, mida teavad inimesed mahetoidust, kas ja kui palju seda tarbitakse ning kas ollakse teadlikud toidu tootmise meetoditest, mida kasutatakse tavapõllumajanduses.

Hirmutav fakt, et igal aastal kasutatakse Euroopas ligikaudu 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, teeb samuti töö autorile muret. Liigse kasutamisega seatakse ohtu nii põhjavesi, loom- ja inimorganismid kui ka looduslik mitmekesisus. Suureneb ka resistentsuse oht. (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2012; Maasik, 2013; Rannap, 2013, lk 101)

Kuna kõik inimesed sõltuvad loodusest ja põllumajandusest, siis tuleb tagada esimese säilimine ja viimase jätkusuutlikkus. Teema osutus valituks, kuna põllumajandus, loodus ja keskkond on autori elus tähtsal kohal ning just mahepõllumajandus on selline tootmisviis, mille eesmärk on tagada jätkusuutlikkus, ökoloogiline tasakaal ja puhas keskkond.

Samuti on töö autor soovinud suurendada küsitletavate ning tööd lugevate inimeste teadlikkust toidu tootmise viisidest tavapõllumajanduses ning tutvustada neile lähemalt mahepõllumajandust ja -toitu.

Töö hüpoteesid on:

1) valdav osa inimestest ei ole teadlikud nii taimekaitsevahendite laialdasest kasutamisest tavapõllumajanduses kui ka nende jääkidest toidus;

2) inimesed ei ole piisavalt teadlikud, mis on mahetoit;

3) regulaarselt mahetoitu tarbivate inimeste osakaal on suhteliselt väike.

Siinne töö on jaotatud kaheksaks peatükiks. Esimeses antakse ülevaade mahepõllumajandusest ja mahetoidust üldiselt. Teises peatükis tutvustatakse mahepõllumajanduslikku loomakasvatust, kolmandas mahepõllumajanduslikku taimekasvatust. Neljandas peatükis kirjeldatakse mahetoodete töötlemisele, märgistamisele, turustamisele ja impordile esitatavaid nõudeid. Järgnevas kahes peatükis tutvustatakse lühidalt mahepõllumajanduse arengut ja hetkeseisu Eestis ning maailmas. Seitsmendas osas kirjeldatakse pestitsiidide kasutusvaldkondi, nende mõju organismidele. Lähemalt tutvustatakse koduaedades kasutuses oleva umbrohutõrjevahendi RoundUp toimeainet glüfosaati. Kaheksas peatükk sisaldab küsimustiku analüüsi.

Inimeste teadlikkuse uurimiseks koostas siinse töö autor Google Docsis küsimustiku, mida jagati sotsiaalmeedias ja e-maili teel. Küsimustikule vastas 303 inimest.

Töö teoreetilise osa kirjutamiseks leidis autor palju materjali internetist. Peamiste allikatena kasutati Euroopa Komisjoni, Maaeluministeeriumi ning Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse veebilehti.

Artikli juurde

RAIN ALVAR KÕLLAMAA

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI 10.–12. KLASSIDE ÕPILASTE TRANSPORDIEELISTUSED KOOLI LIIKUMISEL, NEID MÕJUTAVAD TEGURID NING MÕJU TERVISELE JA KESKKONNALE

Uurimistöö teema valikul lähtuti autostuvas maailmas aina süvenevast vajadusest muuta transpordiviise keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning inimeste elustiili tervislikumaks. Viisidel, mida kasutatakse kooli liikumisel, on otsene mõju ümbritsevale keskkonnale ja õpilaste tervisele. Seetõttu on oluline suurendada õpilaste teadlikkust liikumisviiside mõjudest, et suunata neid tegema transpordiliigi valikul keskkonnasäästlikke ja tervislikke valikuid. Autori andmetel ei ole Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilaste seas varem sellisel teemal uuringuid tehtud, küll aga on sarnaseid uuringuid tehtud teistes koolides.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised on Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10.–12. klasside õpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid ning kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Lähtudes töö eesmärgist, püstitati kolm uurimisküsimust.

  1. Millised on õpilaste transpordieelistusi enim mõjutavad tegurid?
  2. Kui oluliseks peavad õpilased transpordiliigi valimisel selle mõju tervisele ja keskkonnale?
  3. Millist liikumisviisi kasutatakse kooli liikumisel enim?

Vastavalt uurimisküsimustele püstitati kolm hüpoteesi:

  1. Õpilaste transpordieelistusi enim mõjutavad tegurid on esiteks hind, teiseks mugavus ja kolmandaks kiirus.
  2. Õpilased peavad oma isiklikku mugavust ja transpordi kiirust olulisemaks kui valitud liikumisviisi mõju keskkonnale ja oma tervisele.
  3. Õpilased kasutavad kooli liikumisel enim ühistransporti.

Uurimismeetodina kasutati küsitlust, sest see oli õpilaste liikumisviiside kohta andmete kogumiseks kõige ratsionaalsem valik. Objektiivsete tulemuste saamiseks küsitleti kõiki 10.–12. klasside õpilasi.

Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Teoreetilise osa moodustavad esimene ja teine peatükk. Esimeses kirjeldatakse õpilaste liikumist kodu ja kooli vahel ja esimeses alapeatükis õpilaste liikumisviise, esitades punktidena põhilised transpordiliigid. Teises alapeatükis käsitletakse transpordieelistusi mõjutavaid tegureid, esitades eraldi punktidena liikumisviiside kättesaadavuse, koolitee pikkuse ja ümbritseva keskkonna ning liikluse turvalisuse. Teises peatükis selgitatakse liikumisviiside mõju keskkonnale ja õpilaste tervisele. Alapeatükkides kirjeldatakse eraldi aktiivsete ja passiivsete liikumisviiside mõju. Uurimuslik osa sisaldub kolmandas peatükis, milles analüüsitakse õpilaste transpordieelistusi kooli liikumisel. Esimeses alapeatükis selgitatakse õpilaste koolitee pikkuse seoseid kuluva aja ja liikumisviisiga. Punktidena esitatakse valitud liikumisviisi kasutamise põhjused ja alternatiivsed võimalused ning õpilaste transpordieelistusi enim mõjutavad tegurid. Teises alapeatükis analüüsitakse õpilaste teadlikkust transpordiliikide mõjudest tervisele ja keskkonnale. Esimeses punktis selgitatakse valitud liikumisviiside tervise- ja keskkonnamõju olulisust ja õpilaste keskkonnateadlikku käitumist liikumisviisi valikul. Teises punktis käsitletakse tervise- ja keskkonnasäästlikumaid alternatiivseid liikumisviise. Kolmandas alapeatükis analüüsitakse õpilastele kõige meeldivamaid liikumisviise ja õpilaste hinnangut kooli ümbruse liikluskeskkonnale. Praktilises osas esitatakse palju jooniseid, mistõttu on see teoreetilisest osast mõnevõrra pikem.

Töö koostamisel kasutati 19 internetiallikat. Tähtsamad neist olid diplomitöö „Õpilaste liikumisuuring Tallinna Saksa Gümnaasiumi näitel“, bakalaureusetöö „Õpilaste jalgrattaohutus Tartu linnas“ ning lõputöö „Tartu kooliõpilaste jalgsikäimise ohud liikluses“. Paberil allikaid siinse teema kohta saadaval ei olnud.

Artikli juurde

TRIIN KUUSK

LINOOLLÕIGE MART REINIKU KOOLI HOONEST 1930. AASTATEL

Minu loovtöö on linoollõige Tartu Mart Reiniku Kooli vanemast koolihoonest, mis põhineb fotol 1930. aastatest.

Üks põhjuseid, miks valisin linoollõike tehnika, on see, et mu hobi on kunst ja joonistamine. Linoollõige on uus ja huvitav tehnika, mida ma polnud seni proovinud. Teine põhjus on see, et linoollõige kui graafikaliik aitab tähelepanu pöörata vana koolihoone arhitektuurile ja selle erinevatele ehitusjärkudele.

See on üks väheseid teadaolevaid fotojäädvustusi 1930. aastatest Mart Reiniku Kooli hoonest. Näiteks võib tähelepanelikul vaatlemisel märgata nii vanal fotol kui ka tänapäeval, kuidas koolihoone kahte korrust eraldab katusekarniis. Katusekarniis fassaadi keskosas viitab ajale, kui kool oli veel ühekorruseline. Lisaks leidub 1930. aastatest pärineval fotol koolihoonet ümbritsev puidust piirdeaed koos väravaga. Piirdeaeda tänapäeval enam pole. Hoone teise korruse aknad on oluliselt suuremad esimese korruse omadest, kuid samas on juurdeehitusel oluliselt arvestatud maja fassaadi algse välimusega. Sarnane on nii kasutatud materjal (punane tellis) kui ka akende paigutus.

Kuna meie koolihoone vanema osa moodustavad algne ehitis ja sellele lisandunud juurdeehitis, siis nimetan neid raportis edaspidi 1. ja 2. ehitusjärguks. Koolihoonele hiljem lisandunud juurdeehitist, nn uut maja, nimetan 3. ehitusjärguks.

Loovtöö uurimusliku osa koostamisega avastasin seniteadmata fakte Mart Reiniku Kooli hoone ehitusajaloo kohta. Seega annab minu töö ka uusi teadmisi meie kooli ajaloost. Linoollõike ühe tõmmise soovin raamituna kinkida oma koolile 130. aastapäevaks, mis on 2019. aastal.

Artikli juurde

HANA GEARA

HÕBEGEENI PÄRANDUMINE EESTI TÕUGU HOBUSE GENOFONDIS JA AVALDUMINE FENOTÜÜBIS HÕBEMUST

Eesti hobune (eesti maahobune) on islandi hobuse ja šetlandi poni kõrval üks värvikirevamaid hobusetõuge maailmas. Eesti tõugu hobuse hõbemustad isendid eristuvad teistest värvustest fenotüübilise mustja keha ja valkjate jõhvide poolest.

Hobuse värvuste uurimisega tegeleb värvusgeneetika, mille eesmärk on suures osas inimesele meelepärase värvusega isendite saamine. Värvusgeneetika on aidanud leida kinnitust osade värvuste ja nendega kaasnevate anomaaliate vahel. Nii on tõestatud ka hõbemusta värvuse seotus silmavaeguste ja nägemispuuetega. Piisavate teadmistega värvusgeneetikast on võimalik ära hoida paljusid tõenäolisi haigusjuhtumeid.

Siinse uurimuse eesmärk on hõbemusta värvuse ühe põhjustaja, hõbe lookuse PMEL17, punktmutatsiooni teoreetiliselt tuletatud esinemise ja sügootsuse kontrollimine katseliselt hõbemustal eesti hobusel Muuksi Tuulel (edaspidi ka Tuul) ja tema kolmel lähisugulasel. Nende andmete põhjal otsitakse seoseid hõbemutatsiooni pärandumises ja püstitatakse hüpotees kumba sugupuu liini pidi on mutatsioon Tuuleni pärandunud. Eestis hobuse värvuse geneetilise ekspertiisi teenust ei pakuta, vajadusel on võimalus saata karvaproov välismaale, kuid seda tehakse harva. Seega on teine eesmärk geneetilise ekspertiisi tegemine Eesti tingimustes Tallinna Loomaaia liigikaitse laboris.

Uurimistöös otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Miks on hõbemust Tuul just seda värvi, nagu ta on?
  • Kas fenotüübiliselt määratud hõbemust värvus vastab katseliselt kontrollitavale genotüübile?
  • Millist Tuule sugupuu liini pidi on temani jõudnud hõbemusta värvuse üheks põhjustajaks olev PMEL17 lookuse punktmutatsioon?

Lisaks eelnevalt mainitud põhiküsimustele otsitakse vastust eesti hobuse värvikirevuse põhjustele ja hõbemutatsiooni päritolule eesti hobuse genofondis.

Siinne uurimus koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade teemakohastest uurimustest ja kirjandusest. Teises osas kirjeldatakse proovide kogumise ja geneetilise testi tegemise käiku. Kolmandas osas esitatakse sugupuu uurimisel tehtud teoreetilised oletused ja katse käigus saadud tulemused. Neljandas osas võrreldakse katselisi tulemusi sugupuu alusel tehtud oletustega vaatlusaluste hobuste genotüüpide kohta hõbedast värvust põhjustava geeni alleeli seisukohast.

Artikli juurde

ELISA MONTICELLI

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI SEGA- VÕI MITTE-EESTI PEREKONNAST PÄRIT NOORTE RAHVUSLIK IDENTITEET JA KOOLI MÕJU SELLELE

Minu uurimistöö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist. Rahvuslik identiteet on muutunud eriti oluliseks teemaks globaliseerumise ajastul. Nüüdisajal rändavad inimesed ühest riigist teise ja elavad koos teistest rahvustest inimestega. Riigid muutuvad üha mitmekultuurilisemaks ega saa enam eeldada, et kõigil nende territooriumil elavatel inimestel on ühesugune rahvuslik identiteet. Aina rohkem on lapsi, kes on pärit segaperekondadest ja peavad ennast mitmekultuuriliseks. Kuigi see on kindlasti positiivne, kaasneb sellega probleeme, mis on seotud kultuuriliste erinevuste ja negatiivsete stereotüüpidega. Kuidas neid probleeme mõista ja nendega toime tulla?

Ka Eestis on viimastel aastatel elavnenud arutelud rahvusliku identiteedi ja mitmekultuurilisuse teemadel. Eesti on mitmekultuuriline maa, kuna siin elab lisaks eestlastele suur hulk vene päritolu inimesi ja mitmetest teistest rahvustest inimesi. Viimasel ajal on meedias palju räägitud ühise Eesti kooli ideest, mis aitaks kõigil lastel paremini omandada riigikeelt ja annaks neile võrdsed võimalused Eesti elus osalemiseks. Milline on sega- ja mitte-eesti perekonnast pärit noorte rahvuslik identiteet tänapäeva Eestis, kuidas see kujuneb ja millist rolli mängib selle juures kool?

Olen ise pärit segaperekonnast ja kakskeelne. Minu isa on itaallane ja ema eestlane. Olen sündinud ja elanud terve elu Eestis. Rahvuslik identiteet on minu jaoks alati olnud huvitav, aga ka keeruline teema. Muidugi tunnen ma tugevat sidet eesti keele ja kultuuriga, sest olen siin elanud terve elu ja käinud siin koolis, aga samas on mul tugev side ka Itaaliaga. Ma olen alati tundnud, et olen nii eestlane kui itaallane, kuid olen vahel märganud, et inimestel on raske aru saada, kuidas saab olla korraga kahest rahvusest. Eelmisel aastal nägin dokumentaalfilmi „14 käänet”, mis räägib vene vanemate valikutest ja hirmudest seoses lapse eestikeelsesse kooli panekuga ja üldse vene laste võimalustest. See film pani mind mõtlema identiteedi ja Eesti ühiskonnas toimuva üle. Sellest tõugatuna otsustasin uurida oma töös järgmisi küsimusi:

  1. mis on rahvuslik identiteet, kuidas see kujuneb mitmekultuuriliste noorte puhul ja mis tegurid seda protsessi mõjutavad;
  2. kuidas mõjutab kool rahvusliku identiteedi kujunemist mitmekultuurilise taustaga noorte hulgas Tallinna Prantsuse Lütseumis?

Uurimistöö koosneb kahest osast. Töö teoreetilises osas annan teaduskirjandusele toetudes ülevaate mitmekultuuriliste ühiskondade kujunemisest ja akulturatsiooni mõistest. Samuti räägin sellest, mis on rahvuslik identiteet ja kuidas see kujuneb. Täpsemalt käsitlen mitmekultuurilist identiteeti ja kooli mõju sellise identiteedi kujunemisele.

Töö empiirilises osas uurin Tallinna Prantsuse Lütseumi sega- või mitte-eesti perekondadest pärit noorte rahvuslikku identiteeti, kasutades poolstruktureeritud intervjuusid. Intervjuude valimis oli kuus õpilast vanuses 16–20. Intervjuud keskendusid noorte rahvuslikule enesemääratlusele, sellega kaasnevatele raskustele ja konfliktidele ning sõprade, kooli ning ühiskonna rollile identiteedi kujunemisel. Pärast intervjuude transkribeerimist analüüsisin neid võrdlevalt ja sidusin teoreetilisest osast saadud teadmistega.

Artikli juurde

MARI-LIIS LINDRE

DEPRESSIOON NOORUKITEL

Depressioon on kogu maailmas levinud psüühikahäire, mis halvendab inimeste elukvaliteeti ja toimetulekuvõimet. Probleemi aktuaalsust kinnitab 2016. aasta aprillis WHO (World Health Organization) tehtud uuring, kus selgitati välja, et umbes 350 miljonit inimest üle kogu maailma kannatab depressiooni all. Häire tõsidust tõestab ka see, et depressioon võib viia inimese suitsiidini. Enesetapp ehk suitsiid on suuruselt teine 15-29-aastaste inimeste surmapõhjus.

Teema on valitud depressiooni all kannatavate noorte mõistmiseks. Autor soovib teada saada, miks tänapäeval järjest rohkem noori langeb depressiooni ning milline on selle häire olemus. Töö eesmärk on välja selgitada, milline häire on depressioon, milline on selle häire olemus noortel ja kuidas see neil avaldub, millised on noorukite depressiooni tekkepõhjused ning kuidas seda häiret ravida.

Töö koosneb kahest osast, millest esimene on jaotatud neljaks peatükiks. Neis antakse ülevaade depressiooni definitsioonist, sümptomitest ja raskusastmetest. Samuti nimetatakse  depressiooni tekkepõhjuseid noorukitel. Käsitletakse depressiooni olemust noortel ja kirjeldatakse depressiooni ravi ning selle ennetamist. Praktiline osa koosneb Tartu Jaan Poska gümnaasiumi (edaspidi TJPG) c-klasside õpilaste seas tehtud depressioonisümptomite esinemise küsimustiku vastuste analüüsist. Valimi moodustasid 68 TJPG c-klasside õpilast.

Uurimistöö kirjutamisel olid põhiallikateks Fredrik Almqvisti jt „Laste- ja noortepsühhiaatria“, Eila Laukkaneni jt „Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit“ ja Jouko Lönnqvisti jt „Psühhiaatria“. Tööd tehti Wordi ja Exceli programmide abil ning küsitluse korraldamiseks kasutati Google Drive’i keskkonda ja õppeinfosüsteemi Stuudium.

Artikli juurde