03.01.2021

SAKSA KEELE MÕJU TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SAKSAKEELSE OSAKONNA ÕPILASTE KEELEKASUTUSELE

 Eesti keelt mõjutab tänapäeval kõige rohkem ilmselt inglise keel. Tallinnas Mustamäel asub aga unikaalne kool kogu Baltikumis: Tallinna Saksa Gümnaasium. Nimelt on seal koolis või-malik alates 7. klassist astuda saksakeelsesse osakonda, kus osa õppetööd, peamiselt reaa-lained, toimub saksa keeles ning nende ainete õpetajad on tulnud Saksamaa Liitvabariigist.  Töö eesmärk on uurida, kui palju on saksa keel jõudnud saksakeelse osakonna õpilaste iga-päevakeelde ja kuidas see mõjutab õppimisega toimetulekut.  Uurimistöö raames tehti küsitlus Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8.a ja 12.a klassi õpilaste seas ning küsiti tulemustele kommentaari Tallinna Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjan-duse õpetajalt Anu Kušvidilt. 
02.02.2020

TERMINI KURJUS KASUTAMINE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENTIDE VALIMISKAMPAANIA KÕNEDE NÄITEL

Keelekasutus on alati seotud valikutega. Kasutades mõtete väljendamiseks kindlaid keelendeid luuakse tähendusi, mõjutatakse ja väljendatakse suhtumist ning kujundatakse tegelikkust. Eriti tähtis on keeleliste valikute küsimus massideni jõudvate sõnavõttude korral, mida kajastatakse laialdaselt meedias. Need mõjutavad ühiskonna arusaamu, sest tegemist on keelekasutusega loodud võimuga. Poliitiliste tekstide rõhk on poliitilistel sündmustel ja tegevustel, mida poliitikud on teinud või kavatsevad teha, missugused protsessid on nende arvates head ja soovitatavad ning mis­sugused pahad ja taunitavad. Poliitilisele tekstile on omane tuleviku kavandamine. Tegu on strateegilise keeletarvitusega. Tekstid ei õhuta enamasti otse tegutsema, kuid üritavad mõju­tada avalikkuse suhtumist ja hoiakuid tulevaste sündmuste suhtes. (Mandra, 2008, lk […]
10.02.2019

LIBAHUNDIMOTIIVI MUUTUMINE RAHVAPÄRIMUSEST NÜÜDISKIRJANDUSENI

Minu uurimistöö teema on libahundimotiivi muutumine rahvapärimusest nüüdiskirjanduseni. Kirjanduses on kasutusel palju arhetüüpseid motiive ja arhetüüpseid tegelasi. Seega ei ole arhetüübid oma tähtsust minetanud, küll aga on need sajanditega algversiooniga võrreldes teisenenud. Teema valik on ajendatud minu soovist mõista, kuidas libahundi arhetüüp on täpsemalt arenenud. Töö eesmärk on teada saada, kuidas on muutunud libahuntide kujutamine. Eesmärgiks on uurida ka libahunti kui arhetüüpset tegelast, millised on olnud rahvapärimuses arusaamad libahundist. Töö on plaanis saata ka õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Uurimismeetodina kasutan võrdlemist ehk üritan tõmmata paralleele folkloori ja kirjanduse vahel. Selleks loen läbi mitmed teosed, mis kajastavad libahundimotiivi. Teoste valikus on […]
20.05.2018

JÜRI TUULIKU ISIKUSTIIL TEOSES „KÜLATRAAGIK“

Kirjanik Jüri Tuulik on tuntud oma Abruka-teemalise loomingu poolest. Seda iseloomustab eelkõige sõnakoomika ning ka situatsiooni- ja karakterikoomika, mille loomiseks on autor kasutanud omanäolist keelt. Uurimistöö autor valis isikupärase stiili teema, sest tahtis tuua selle kohta häid näiteid, kusjuures on oluline, et töö on subjektiivses võtmes kirjutatud. Autor leidis, et Jüri Tuulik on isikupärane Saaremaa kirjanik, kes on kirjutanud vahva raamatu „Külatraagik“. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on uurida Jüri Tuuliku keelekasutust jutustuses „Külatraagik“ ning anda hinnang autori isikustiilile. Selleks valiti teosest silmapaistvamad keelendid, mis töötati läbi ning jaotati seejärel kategooriatesse.
19.05.2018

ANDRUS KIVIRÄHKI ISIKUSTIIL

Andrus Kivirähk on üks populaarsemaid Eesti kirjanikke, kelle raamatuid loetakse nii kodudes kui koolides. Eriti sobib Kivirähki lugeda raamatuhuvilistel, kellele sobib lihtsasti loetav tekst, kellel on hea huumorisoon ning kellele meeldib leida seoseid teiste raamatutega. Lisaks tasub Kivirähki lugeda ka raamatuvõõrastel inimestel, sest temast on mitmed oma lemmiku leidnud. Otsustasin teha oma uurimistöö just sel teemal, sest ei leidnud andmebaasidest analoogilist tööd ning Andrus Kivirähki tekste olen alati huviga lugenud. Oma uurimistöös soovisin teada saada, mis on Andrus Kivirähkile iseloomulik ehk mis ta nii populaarseks teeb. Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Andrus Kivirähki isikustiilist, tema poolt kasutatavatest keelekujunditest. Oma uurimistöö […]
25.01.2018

Andrus Kiviräha romaani “Rehepapp ehk November” tegelastele omane stiil ja sõnakasutus

Ühes intervjuus nentis Andrus Kivirähk vastuseks küsimusele, miks ta kirjutab väikestest inimestest, et inimestena polegi suurt vahet, kas rääkida ministri või nõudepesijaga. Kirjanik ei osanud öelda tema kirjandusteadlaste poolt kiidetud inimeste vaatlemisoskuse päritolu ning rõhutas oma fantaasia vajalikkust. Käesoleva uurimistöö autori arvates on selleks mördiks huumor. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelaste kõnet ning seostada seda Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga. Uurimistöös kasutakse uurimismeetodina keelelist analüüsi. Analüüsitakse „Rehepapi” tegelaskõnet iga tegelase kaupa. Uurides erinevaid dialooge ja monolooge, analüüsitakse iga tegelase kõnestiili, tuues välja neile omaseid sõnu ja väljendeid. Muu hulgas jälgitakse, kas teose vältel toimub […]
18.02.2017

Olavi Ruitlase ,,Naine” ja Charles Bukowski ,,Naised” kriitline võrdlus

Käesoleva uurimistöö teemaks on Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlase „Naine“ kriitline analüüs. Antud teema on tähtis, kuna tänapäeval on naiste kujutamine kirjanduses väga aktuaalne teema. Lisaks ei ole kumbki raamat selline, mida koolis noortele soovitataks keelekasutuse ning otsekohesuse tõttu. Töö eesmärgiks on analüüsida neid kahte raamatut ning tuua välja nendes naiste kirjeldamiseks kasutatavaid väljendeid ning naistegelaste omadusi. Uurimisküsimused on järgmised: * Kuidas kujutavad autorid oma teostes naistegelasi? * Millised sarnasused ja erinevused esinevad kahe raamatu vahel? Töö ülesehituse esimeseks pooleks on uurimistöö teoreetiline osa, mis koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse lühidalt Olavi Ruitlast: kes ta on, milliseid raamatuid ta […]
03.11.2014

Neidude eneseotsingud noorteromaanides

Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori. Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288). Järgneva töö […]